Side beebiga: kuidas lähedus kasvab

Kas armastust ei tekkinud esimesest silmapilgust? Seda juhtub palju sagedamini, kui filmid muljet jätavad. Ühes 1980. aasta Briti uuringus meenutas umbes 40 protsenti esmasünnitajatest hiljem, et tundsid oma beebit esimest korda süles hoides eelkõige ükskõiksust. Neil, kellel oli juba lapsi, oli see umbes iga neljanda puhul – seega võib ka teise lapsega armastus veidi aega võtta. Enamikul tuli kiindumus esimese nädala jooksul ja pikaajalisi kahjulikke mõjusid ei nähtud. Mõnel läheb kauem, näiteks siis, kui sünnitus oli raske, beebi pidi vastsündinute osakonda minema või valu ja magamata ööd ei jäta millekski muuks eriti ruumi.

Sa ei pea armastust tundma, et käituda armastavalt. Iga kord, kui sa oma beebit sülle võtad, toidad, mähkmeid vahetad või lohutad, ehitate te oma suhet – ka neil päevadel, kui tunned end pigem üleväsinud teenindajana. Paljudel tuleb see soe tunne siis vaikselt: esimese päris naeratuse ajal, väikese pea lõhna tundes või ühel täiesti tavalisel teisipäeva hommikul.

Kas vajad lihtsalt aega või abi? Üks jäme orientiir: veel ei ole kõikehaaravat armastust, aga aeg-ajalt on soojust või kaitsetunnet – see on normaalne ja kasvab tavaliselt ajaga. Kui sa üle kahe nädala ei tunne üldse midagi, oled tühi või ei tunne millestki rõõmu, räägi sellest kellegagi (vt allpool „Kas sa ei tunne oma beebi vastu midagi?“). Ja ükskõik, kas su beebi on 3 päeva või 3 kuud vana: kõigega selles artiklis võid alustada juba täna.

Bonding tähendab tundeid, mis vanematel esimestel päevadel ja nädalatel oma lapse vastu tekivad – see liigub sinult beebi poole. Kiindumussuhe on suhe, mille beebi oma esimese eluaasta jooksul oma kõige olulisemate inimestega loob, et tunda end turvaliselt ja hoitult – see liigub beebilt sinu poole. Igapäevaselt räägivad peaaegu kõik lihtsalt sidemest, olgu mõeldud vanema-lapse suhet, ema-lapse suhet või vanemate tunnet – nii ka siin.

Kuidas see side tekib? Asjatundjad räägivad tundlikkusest. Selle all mõeldakse nelja sammu, mida sa tõenäoliselt teed juba ammu täiesti loomulikult:

1. 1

   Märkad: su beebi matsutab, pöörab pea ära, niheleb või häälitseb rahutult.

2. 2

   Tõlgendad: kas tal on kõht tühi, ta vajab rahu, lähedust või puhast mähet?

3. 3

   Reageerid kiiresti: nii et ta ei peaks kaua ootama.

4. 4

   Reageerid sobivalt: annad talle seda, mida ta parajasti vajab.

Tuhandetest sellistest stseenidest kujuneb põhiturvatunne: oma inimeste peale saab loota. Seda mõeldaksegi, kui räägitakse turvalisest kiindumussuhtest: hiljem kasutab su beebi sind hirmu korral turvasadamana ja maailmaga tutvumisel kindla baasina. Vastsündinu puhul ei pea sa kiindumussuhte tüüpe ei ära tundma ega kartma.

Täiuslikkust siin ei nõuta. Uuringus, kus emasid ja beebisid mängu ajal filmiti, olid mõlemad päriselt ühes rütmis ainult väikese osa ajast. Ülejäänu oli pidev pendeldamine õnnestunud tabamise ja vääritimõistmise vahel. Nii et sa loed oma beebit sageli valesti – vahel ei ole asi näljas, vaid väsimuses. Oluline on see, et proovid uuesti. Just see pidev kohandamine ongi argipäevane side.

Paljud emad muretsevad öösiti, mida nad võisid juba „ära rikkuda“. Seepärast ütlen selle väga selgelt: need asjad ei lõhu sidet.

• Su beebi nuttis, sest sa olid duši all, tualetis või suurema lapse juures.

• Sa olid ärritunud või tõstsid korraks häält – ja pöördusid siis tema poole tagasi.

• Vahtisid öise imetamise ajal telefoni, et ärkvel püsida.

• Oli päev, mil sa lihtsalt püüdsid ellu jääda ja jaksasid vaid hädavajalikku.

• Panid beebi mõneks minutiks turvaliselt voodisse, sest sa ise enam ei jaksanud.

Oluline on tagasitulek: minna tagasi, võtta sülle, lohutada. Nii õpib su beebi: isegi kui miski vahel viltu läheb, tuleb keegi tagasi.

See, mis sidet päriselt kulutab, on pikalt kestev seisund: kui beebi kogeb nädalate ja kuude jooksul vaevu seda, et keegi tema märguannetele vastab – enamasti seetõttu, et vanemad on kurnatud, depressioonis või jäetud üksi. Seepärast on sellistes faasides abi küsimine parim asi, mida oma suhte heaks teha saad.

Telefonist veel: üks pilk sellele ei tee kahju. Aga üks-kaks söögikorda päevas ilma ekraanita tasub ära, sest siis leiab su beebi sinu pilgu. Nahk naha vastas hetkel peab telefon olema eemal ka teisel põhjusel: sa pead nägema oma beebi nägu.

Mõni päev pärast sünnitust nutta ja mitte teada, miks – seda kogeb peaaegu iga teine naine. See niinimetatud baby blues möödub enamasti kahe nädala jooksul iseenesest. Sünnitusjärgsesse depressiooni haigestub esimese kolme kuu jooksul pärast sünnitust kuni 15 naist 100-st; see võib alata juba raseduse ajal ja kuni aasta pärast sünnitust. Ka umbes iga kümnes isa muutub sünnituse ümber depressiivseks.

Tüüpilised on püsiv masendus või tühjus, rõõmutus, süütunne, pidev ärevus – ja mõnikord just see: sa ei tunne oma beebiga sidet. See ei ole iseloomuviga ega tõend, et oled halb ema. See on haigus, mis läheb raviga enamasti paremaks.

Just siin tulevad sageli esile veel kolm koormavat asja

• Hirmutavad mõtted: tahtmatud kujutlused, et beebiga võiks midagi juhtuda või et sina võiksid talle viga teha – näiteks ta maha pillata. See on piinav, kuid mitte haruldane, ja selliste mõtete olemasolu ei tähenda, et sa neid teoks teed. Räägi sellest lähiajal arstiga; see on hästi ravitav.

• Raske sünnituskogemus: õudusunenäod, pealetükkivad pildid või kõige sünnitust meenutava vältimine võivad lähedust blokeerida. Abiks on sünnituse järelvestlus haiglas ja vajadusel teraapia.

• Sünnitusjärgne psühhoos: harva, umbes 1 emal 1 000-st, enamasti järsku esimese kahe nädala jooksul: kuuled või näed asju, mida tegelikult ei ole, tekivad kummalised veendumused, segasus, peaaegu puudub uni isegi siis, kui selleks oleks võimalus. See on erakorraline olukord: 112. Sageli ei saa inimene ise sellest aru – siis peavad lähedased tegutsema.

Nii saad abi: helista oma perearstile, ämmaemandale või naistearstile või perearsti nõuandeliinile 1220; sellest võid rääkida ka beebi tervisekontrollil. Piisab ühest lausest: „Sünnitasin 10 nädalat tagasi, olen juba nädalaid tundnud tühjust ja vaevu midagi oma beebi vastu. Mul on vaja lähiajal vastuvõtuaega.“ Sellele järgneb vestlus; sõltuvalt olukorrast võivad aidata teraapia, koormuse vähendamine või ravimid – paljud antidepressandid sobivad ka imetamise ajal.

Hirm, mis paneb paljusid vaikima, on: „Kas mult võetakse beebi ära?“ Seda juhtub väga harva. Küsi julgelt, kas beebi saab ravi ajal sinuga koos olla. Emasid, isasid ja lähedasi nõustab tasuta ka emotsionaalse toe telefon 116 123, iga päev kell 10–24.

Partnerile: kui su partner ei tunne beebiga sidet, võta seda tõsiselt, ilma etteheideteta. Võta öid rohkem enda peale, mine temaga arstivisiidile kaasa ja anna beebile ise palju lähedust – nii toetad neid mõlemaid.

Sa ei pea ootama, kuni asi on „piisavalt hull“. Esimeseks sammuks piisab telefonikõnest.

Vaevalt miski rahustab vastsündinut nii usaldusväärselt kui paljas nahk. Soovitatakse panna beebi kohe pärast sündi häirimatult ema rinnale – iga sünnitusviisi järel, vähemalt üheks tunniks või kuni esimese rinnale panekuni. 2025. aastal kinnitas 69 uuringut koondav ülevaade, mida see annab:

• stabiilsem veresuhkur, kehatemperatuur, hingamine ja südametöö

• vähem stressi ja vähem nuttu

• sagedamini täielik rinnaga toitmine

Selle käigus vabaneb oksütotsiin, mis aitab rinnaga toitmisel piimal voolama hakata. Kui su beebi lebab rahulikult sinu peal, otsib ta sageli ise tee rinnani – anna talle aega.

Bonding keisrilõike järel on sageli samuti võimalik: kui teil mõlemal läheb hästi, võib su beebi juba operatsioonitoas sinu peal olla. Kui sind tuleb parasjagu ravida või jälgida, võtab nahk naha vastas kontakti üle su partner. Ja kui see üldse ei õnnestu: midagi pole kaotatud. Nahk naha vastas kontakti võite alustada igal ajal, ka nädalaid hiljem. Pärast seda aitab teid koos hoida rooming-in: su beebi on ööpäev läbi sinuga samas toas.

Kodus tee nii

1. 1

   Võta beebil riidest seljast kõik peale mähkme ja aseta ta kõhuli oma paljale rinnale, rind vastu rinda, jalad konksus.

2. 2

   Tema nägu peab jääma nähtavale: pea küljele pööratud, nina ja suu vabad, kael sirge, lõug mitte vastu rinda surutud.

3. 3

   Kata selg õhukese teki või oma pluusiga – toas mütsi vaja ei ole.

4. 4

   Istu mugavalt poolpüstises asendis, nii et püsid ärkvel, ja anna beebile mõni minut, et sinu vastu pugeda.

Kui kaua ja kui sageli? Nii sageli, kui teile sobib – kodus ei ole selleks miinimumkestust. Juba paar minutit loeb, ühest kindlast hetkest päevas piisab täiesti – parem hommikul, kui oled puhanud, kui öösel, kui silmad kipuvad kinni vajuma.

Enneaegsete puhul nimetatakse seda känguru-meetodiks: WHO soovitab alates 2022. aastast hoida enne 37. rasedusnädalat või alla 2 500 grammi sündinud beebisid võimalikult palju tunde päevas nahk naha vastas, kui nende seisund seda lubab. Enneaegsete puhul kehtivad siin kõik vanuseviited arvestuslikust sünnitähtajast alates (korrigeeritud vanus).

Ei. Öine toitmine, lohutamine ja uuesti magama aitamine on samuti lähedus. Kõige turvalisem on, kui su beebi magab nii:

• oma voodis vanemate magamistoas – hästi kinnitatud kõrvalvoodi ühendab läheduse ja turvalisuse

• alati selili, teki asemel magamiskotis

• voodis ilma padja, pehmenduste, kaisuloomade, lambanahkade või imetamispadjata

• umbes 16–18 °C toas ja suitsuvabas kodus

Eriti ohtlik on koos magamine pärast suitsetamist, alkoholi, uimasteid või uniseks tegevaid ravimeid, suure kurnatuse korral, enneaegsete ja väga väikese kaaluga beebidega – ning alati diivanil, tugitoolis või vesivoodis.

„Mu beebi jääb magama ainult minu peal.“ See on alguses normaalne. Kontaktuinak on turvaline seni, kuni oled ärkvel, istud poolpüstiselt ja tema nägu on vaba. Kui jääd uimaseks, pane ta selili tema oma voodisse.

Vastsündinud näevad kõige teravamalt umbes 20 kuni 30 sentimeetri kaugusele – peaaegu täpselt nii kaugel on sinu nägu, kui hoiad või toidad oma beebit süles, ning see sobib ideaalselt silmsideks. Kõige rohkem meeldib neile vaadata nägusid, eriti teie omi. Selle vahemaa võtavad enamik vanemaid täiesti iseenesest sisse.

Ema häält tunneb su beebi juba kõhus ning eristab seda varsti pärast sündi teistest; ka isa hääl saab kiiresti tuttavaks. Räägi temaga seega julgelt, isegi kui see tundub nagu iseendaga rääkimine: „Nii, nüüd tuleb puhas mähe. Oi, külm, eks?“ Ümise mähkmevahetuse ajal, laula seda üht laulu, mille sõnad sul öösel kell kolm veel meeles on.

Enamasti teisel elukuul tuleb esimene sotsiaalne naeratus, mis on päriselt mõeldud sulle. Umbes 3 kuu vanuselt piiksub, põriseb ja naerab su beebi ning „vastab“ sulle. Tee kaasa: ütle midagi, loe mõttes aeglaselt viieni ja reageeri tema kurrumisele nagu vestluse osale.

Need märgid aitavad sul paremini aru saada

• Valmis kontaktiks: ärkvel silmad, lõdvestunud nägu, pilk otsib sind.

• Vajab pausi: vaatab kõrvale või pöörab pea ära, haigutab, siputab, kaardub taha, muutub virilaks.

• On väsimas: tühi või tardunud pilk, hõõrub silmi, silmad jäävad väikseks.

• On näljane: alguses matsutab, pöörab otsivalt pead, viib käe suhu; hiljem nutab. Nutvat beebit rahusta esmalt korraks ja siis toida.

Kui su beebi pöörab pilgu ära, ei tähenda see tavaliselt tõrjumist, vaid hingetõmbepausi. Siis aitab see, kui muutud vaiksemaks, lased pilgul alla, hoiad teda minut-paar lihtsalt süles – ja pakud end siis uuesti välja.

Rahulikud ärkvelolekuhetked on alguses lühikesed: enamasti 35–75 minutit järjest, umbes 2 kuu vanuselt pigem 60–90 minutit – need on kogemuslikud vahemikud, mitte ettekirjutus, ja su beebi märguanded on alati tähtsamad. Sa ei pea neid aknaid ära planeerima. Piisab, kui võtad neid aeg-ajalt teadlikult märgata.

Millal sellest rääkida: kui su beebi umbes 3 kuu vanuselt veel üldse vastu ei naerata, ei jälgi su nägu silmadega või ei võpata kunagi valju heli peale, räägi sellest perearsti vastuvõtul – beebi rutiinne tervisekontroll on 3.–4. elukuul niikuinii ees. Küsi ka, kas sünnijärgne kuulmissõeluuring oli korras.

„Ära võta teda alati kohe sülle, muidu harjub ära.“ Esimeste elukuude kohta on see lause aegunud. Ameerika Pediaatria Akadeemia ja terviseametid on ühel meelel: noore beebi nutule tundlik reageerimine ei hellita teda ära.

Põhjus on lihtne: vastsündinu ei suuda end veel ise rahustada. Eriti esimese 3–4 kuu jooksul ei tule ta tugevast erutusest üksi välja ja vajab sind välise rahustajana. Beebid, keda varakult kiiresti rahustatakse, nutavad järgmistel nädalatel pigem vähem. Ka pärast seda on lohutamine õige; nutta laskmisega unetreening ei ole nende esimeste kuude jaoks mõeldud.

Reageerimine ei tähenda seda, et sa suudad iga nuttu peatada. Nutmine jõuab sageli haripunkti umbes 6. nädalal ja väheneb märgatavalt umbes 3–4 kuu paiku. Tuleb õhtuid, mil miski ei aita. Ka siis loeb see, et sa oled kohal. Süles nuttev beebi ei nuta üksi.

Kui sa ei tea, mis lahti on, aitab selline järjekord:

1. 1

   Nälg? Pane tähele varaseid märke: matsutamine, käekesed suhu, otsivad pealiigutused.

2. 2

   Keha? Kas mähe on täis, kas tal on vaja krooksu, kas on liiga palav või külm (kaelatest abaluude vahel)? Kui ta hakkab äkki lohutamatult nutma, võta ta täiesti lahti ja vaata, ega mõni juuksekarv pole tihedalt ümber sõrme, varba või peenise keerdunud.

3. 3

   Haige? Kui nutt on kriiskav, virisev või jõuetu, ta joob halvasti, on loid või tal on palavik (alla 3 kuu vanusel alates 38,0 °C, mõõdetuna pärakust): helista kohe oma perearstikeskusesse, öösel perearsti nõuandeliinile 1220. Hingamisraskuse või sinaka naha korral: 112.

4. 4

   Liiga palju? Hämarda valgust, vähenda müra, lükka külalised edasi.

5. 5

   Lähedus: nahk naha vastas kontakt, õrn kiigutamine, rahulik ümisemine, ring kandmisvahendis või jalutuskäik värskes õhus.

6. 6

   Aga sina ise? Kui sa enam ei jaksa, aitab kohe allpool olev kast.

Kui su beebi nutab vähemalt 3 päeval nädalas üle 3 tunni päevas juba 3 nädalat või viib nutt sind piirile, ükskõik kui kaua see kestnud on, otsi tuge. Räägi perearsti või pereõega; küsimustega saad ööpäevaringselt helistada ka perearsti nõuandeliinile 1220 ja ämmaemanda nõuandeliinile 12252. Kohalikust omavalitsusest võid küsida, milliseid tugiteenuseid seal peredele pakutakse – abiks, mitte kontrolliks.

Kantud olemist tunneb su beebi üheksast kuust kõhus: soojus, liikumine, sinu südamelöögid. Kandelinas või kandmisvahendis rahunevad paljud beebid kergemini ja sinu käed jäävad vabaks.

Kandelina või kandmisvahend? Alguses on reguleeritava põhjaga kandmisvahend sageli lihtsam; lina kohandub paindlikumalt, aga vajab harjutamist. Vaata, et kandmisvahend oleks tootja järgi lubatud sinu beebi kaalule ning toetaks kaela ja kukalt.

Nii paned kandmisvahendi üksi peale

1. 1

   Harjuta esimestel kordadel istudes voodi kohal.

2. 2

   Säti kandmisvahend oma beebi järgi – põhi ulatub ühest põlveõndlast teiseni – ja kinnita puusavöö tugevasti vöökoha kõrgusele.

3. 3

   Aseta beebi püstiselt oma rinna ette, kõht vastu kõhtu. Jalad on konksus ja veidi harkis, põlved natuke kõrgemal kui pepu – niinimetatud M-asend.

4. 4

   Tõmba seljaosa üles nii kõrgele, et see toetaks selga, kaela ja – seni kuni su beebi pead kindlalt ei hoia – ka kukalt.

5. 5

   Kinnita õlarihmad ja tõmba need parajaks, kuni su beebi ei vaju sinust eemale. Välja võttes toeta teda kõigepealt ühe käega selja tagant ja ava alles siis rihmad.

Iga kord aitab see kontrollnimekiri:

• Tihe: lina või kandmisvahend on pingul, su beebi ei vaju iseendasse kokku.

• Nähtav: alla vaadates näed tema nägu ilma kangast kõrvale nihutamata.

• Lähedal: tema pea on nii kõrgel, et saad sellele kergelt ette kummardudes musi anda.

• Lõug vaba: lõua alla jääb vähemalt ühe sõrme laius jagu ruumi, nina ja suu on vabad.

• Toetatud: kergelt ümar selg, kõht ja rind vastu sind, on täiesti korras. Ohtlik on kokkuvajunud C-kuju, kus lõug vajub rinnale – see raskendab hingamist.

Igapäevaselt kehtib nii: kummardu põlvedest ja toeta beebit ühe käega. Tõsta kuumad joogid enne käeulatusest ära. Toitmiseks võta beebi kandmisvahendist välja. Kui ta jääb magama, kontrolli edasi regulaarselt, et nägu ja lõug oleksid vabad. Enneaegseid, hingamisprobleemidega või puusaliigese kõrvalekaldega beebisid kanna alles pärast arstiga nõu pidamist.

Soovi korral aitavad kandmisnõustajad, sageli ka videokõne teel – see ei ole aga kohustuslik. Ja kui kandmine pole üldse teie teema, on ka see täiesti okei. Lähedus tekib samamoodi süles ja toitmise ajal.

Beebimassaaž ei ole ravi, vaid kutse. Tervetele beebidele selgeid tervisekasusid ei ole tõestatud – aga mõned rahulikud minutid, mille jooksul õpid oma beebit pealaest jalatallani tundma ja tema sinu käsi, on juba iseenesest piisavalt toredad.

Õige hetk: rahulik-ärkvel periood, ei näljane ega kohe pärast suurt söögikorda – sageli pärast mähkmevahetust, keset ärkvelolekuakent.

Ettevalmistus: tuba olgu sama soe kui vannitamiseks (vähemalt umbes 23 °C), ilma tuuletõmbeta. Su beebi lebab rätiku peal põrandal või sinu jalgadel; mähkimislaual ei võta sa kunagi ühtki kätt beebilt ära. Hõõru käed soojaks, võta sõrmused ära.

1. 1

   Kohale jõudmine: pane käed hetkeks rahulikult rinnale ja kõhule ning ütle, mis nüüd toimuma hakkab.

2. 2

   Jalad: silita kogu peopesaga reiest jalalabani, siis pöidlaga üle talla kannast varvasteni.

3. 3

   Kõht: silita lameda käega ümber naba päripäeva – alles siis, kui naba on täielikult paranenud.

4. 4

   Rind: liiguta mõlemad käed keskelt väljapoole, nagu avaksid raamatut.

5. 5

   Käed: nagu jalgadel, õlast käeni.

6. 6

   Selg: pane beebi kõhuli risti üle oma reite ja silita kaelast pepuni.

Surve on õrn, aga nii kindel, et ei kõdi. Kui su beebi pöörab pilgu ära või muutub rahutuks, on tänaseks piisav. Viis minutit, mis teile mõlemale meeldivad, on rohkem väärt kui kakskümmend minutit, mis lihtsalt ära tehakse. Palaviku, nakkuse või põletikulise naha korral jäta massaaž vahele, pärast vaktsiini väldi süstekohta.

Õli ei ole kohustuslik – ka ilma selleta on täiesti okei. Esimese umbes 4 nädala jooksul piisab puhtast veest, enneaegsete puhul vähemalt 6 nädalat. Mitte köögist pärit oliiviõli ega maapähkliõli. Keelatud on eeterlikud õlid nagu piparmünt, eukalüpt, kamper või mentool, ka külmapalsamites: need võivad imikul esile kutsuda kõrispasmi koos hingamisraskusega. Kui tahad seda õppida grupis, pakuvad peredele mõeldud keskused kursusi.

Esimestel nädalatel joob su beebi enamasti 8–12 korda 24 tunni jooksul, ka pudelist toidetud beebid pigem vajaduse järgi kui kella järgi. Need on iga päev tunnid, mille jooksul sünnib suur osa teie suhtest justkui muu kõrvalt.

Sidemele ei ole oluline see, kust piim tuleb, vaid see, kuidas seda hetke jagate: silmside, kehaline kontakt ja see, et keegi märkab, millal beebil on kõht tühi ja millal ta on täis. Kui rinnaga toitmine ei õnnestu, sa ainult pumpad või oled teadlikult teisiti otsustanud, ei jää su beebil sellest mingi side saamata.

Nii saab pudelisöötmisest kaisuaeg – sinu beebi tempos

1. 1

   Hoia beebit enda lähedal, poolpüstiselt, pea hästi toetatud, ja vaata talle otsa.

2. 2

   Puuduta lutiga õrnalt tema huuli ja oota, kuni ta avab suu pärani ning tõmbab luti ise sisse.

3. 3

   Hoia pudelit peaaegu horisontaalselt, ainult kergelt kaldu, et piim voolaks ühtlaselt.

4. 4

   Luba pause ja lase pudelil allapoole vajuda, kui su beebi imeb aeglasemalt.

5. 5

   Lõpeta siis, kui ta paistab täis – laseb luti lahti, pöörab pea ära, käed muutuvad lõdvaks, ta jääb uniseks –, ka siis, kui pudelis on veel piima järel.

6. 6

   Vaheta söögikordade kaupa kätt, nii nagu rinnaga toites vahetad poolt.

Ära kunagi toeta pudelit paigale ja ära lase beebil sellega üksi juua – ta võib kurku tõmmata. Esimestel nädalatel on kõige parem, kui pudelit annate peamiselt teie ise kahekesi; vähesed tuttavad inimesed annavad turvatunnet.

Iga söögikord ei pea olema ülimalt südamlik hetk – öösel kell kolm võib see olla lihtsalt söögikord. Piisab ühest-kahest rahulikust söögikorrast päevas, mille ajal sa teadlikult kohal oled.

Kui imetamine teeb haiget või ei õnnestu: püsiv valu, hellad või haavandid nibudel, beebi, kes ei haaku rinnale, või mure, kas piima jätkub, on ühed sagedasemad põhjused, miks esimesed nädalad ei tundu lähedusena. Enamikku probleeme saab lahendada – mida varem, seda parem. Sageli aitab poollamav imetamine: sina pooleldi pikali, hästi toetatud, beebi kõhuli sinu peal. Abi on olemas: kõigi sünnitushaiglate imetamisnõustamine, SIET-i tasuta imetamise nõuandetelefon 5909 5500 ja ööpäevaringne ämmaemanda nõuandeliin 12252.

Eriti siis, kui beebi saab rinda, tunnevad isad ja kaasemad end alguses sageli pealtvaatajana – aga see ei jää nii. Beebi võib luua lähedase suhte mitme hoolitseva inimesega, ka vanavanematega. Isa ja lapse suhte puhul ei loe piim, vaid usaldusväärne kohalolu.

• Nahk naha vastas: võta beebi ainult mähkmega oma paljale rinnale, segamatult ja telefon käeulatusest eemal – seda soovitatakse väga, ka kohe pärast sündi.

• Oma rituaalid: esimene mähkmevahetus hommikul, õhtune ring kandmisvahendis, alati seesama laul enne magamapanekut.

• Öösel meeskonnana: sina vahetad mähet, tood voodi kõrvale klaasi vett ja kiigutad täis kõhuga beebi uuesti magama, et imetaja saaks kohe pikali heita.

• Sul on õigus lohutada: ära lase nutvat beebit endalt kohe ära võtta – sinu viis kiigutada on teistsugune, ja just see ongi väärtuslik.

Ööseks väljapumbatud piim? See toimib kõige paremini siis, kui rinnaga toitmine on juba hästi sisse saanud. Kui üks imetamiskord jääb ära, ei tohiks rind minna ebamugavalt täis – vastasel juhul aitab samal ajal pumpamine või käsitsi väljapigistamine.

„Isa süles ta nutab, ta tahab ainult ema juurde.“ See on normaalne ega tähenda sidemeprobleemi. Kui beebil on kõht tühi või ta on väga väsinud, tahab ta sageli selle inimese juurde, kes toidab. Harjutage üle võtmist rahulikes hetkedes ja jätkake: kordus teeb tuttavaks.

Ja sulle, kes sa imetad: lase teisel vanemal asju teha omal moel, isegi kui mähe jääb natuke viltu. Nii õpib su beebi, et on rohkem kui üks inimene, kelle peale saab loota. Et saaksite öösiti hästi vahetusi teha, aitab ühine ülevaade sellest, millal viimati söödi ja magati – näiteks Moonsleepis näete mõlemad sama seisu, soovi korral ka vanaema või lapsehoidja.

Kas peres on juba suurem laps? Siis võib imetamise aeg olla suure lapse jaoks lugemise ja kaisutamise aeg. Kaksikutega saab nahk naha vastas kontakti teha ka kahekesi või kordamööda.

Hoidke sünnitusjärgset aega: piirake külaskäike ja võtke vastu abi söögi ning koduste toimetuste osas – nii jääb jõudu läheduseks. Külaline peseb enne beebi sülle võtmist käed, haigena tullakse hiljem ja huuleohatisega ei musita keegi beebit: herpes võib vastsündinule ohtlik olla.

Paljud nõuanded eeldavad partnerit, kes öösel üle võtab. Kui oled üksi: beebi võib luua turvalise kiindumussuhte ka üheainsa usaldusväärse inimesega. Tal ei ole tingimata vaja kahte vanemat, vaid vähemalt üht, kes tuleb ikka ja jälle tagasi.

Kuna pole kedagi, kes su beebi üle võtaks, kui sul silmad kinni vajuvad, on nahk naha vastas kontakt ja kontaktuinak parem päeval. Öösel pane beebi pärast toitmist tema oma voodisse ja ära koli diivanile. Ja sul on õigus abi küsida ilma, et peaksid seda põhjendama.

Selleks ei ole testi vaja. Esimestel nädalatel näitab side end vaikselt: su beebi rahuneb sinu süles ja pöördub sinu hääle poole; turvatunne tuleb talle eelkõige kehalise kontakti kaudu. Umbes 3. kuu paiku näitab ta juba selgelt, et eelistab teid teistele, laseb end teie poolt lohutada ja suunab oma vajadused teadlikult just teile. Nüüd muutuvad pilk ja hääl üha olulisemaks.

6. ja 8. kuu vahel hakkavad paljud beebid võõrastama: sõbralik naabrinaine aetakse äkki nutma. See ei ole tagasiminek, vaid näitab, et su beebi eristab tuttavaid ja võõraid. Võta ta sülle, anna talle aega ise kontakti võtta ja palu teistel julgelt veidi distantsi hoida. Umbes 8. kuust lisandub sageli lahusolekuärevus; kõige tugevam on see enamasti 10–18 kuu vanuses ja taandub umbes teise sünnipäevani. Sina oled turvasadam.

Halb märk ei ole see, kui su beebi sinu süles nutab, vaatab eemale või rahuneb kellegi teise käes kiiremini – puhanud süli mõjub mõnikord lihtsalt paremini kui kurnatud oma. Sa ei pea midagi tagant kiirustama.