Piimasegu: alg-, jätku- või HA-segu?

Võib-olla otsustasid sa teadlikult pudelitoidu kasuks. Võib-olla ei õnnestunud rinnaga toitmine, ei olnud piima piisavalt või ei tulnud see tervislikel põhjustel kõne alla. Võib-olla toidad rinnaga ja annad juurde pudelit. Kõik need teed on täiesti okei ning väärivad häid teadmisi, mitte mänguväljakuäärseid kommentaare.

Jah, rinnapiim on beebi loomulik toit ja ükski pulbrisegu ei jäljenda seda täielikult. Sama tõsi on aga ka see: kui imikutoit on valmistatud seaduses ette nähtud nõuete järgi, saab su beebi kõhu täis ja kasvab hästi. Lähedus sünnib sinu süles, teie pilkkontaktis, sinu hääles – iga pudeliga. Ja igal algsegupakil olev „Oluline märkus” rinnaga toitmise kohta on seadusest tulenev kohustuslik teave, mitte hinnang sulle.

Kui toidad rinnaga ja annad juurde, kehtib rusikareegel: enne rind, siis pudel. Kui tahad rinnaga toitmise võimalust alles hoida, tasub üht asja ette mõelda: iga pudel, mis asendab imetamiskorda, võib piimatootmist vähendada. Kui asendad imetamiskordi, tee seda pigem tasapisi. Nii on su kehal aega kohaneda ja pakitsevad, valusad rinnad on vähem tõenäolised. Hiljem taas rohkem rinnaga toita ei ole alati lihtne, kuid sageli tasub proovida: palju nahk-naha kontakti, sage rinnale panek ja regulaarne pumpamine. Tuge saad soovi korral haigla imetamisnõustamisest, SIET-i tasuta nõuandetelefonilt 5909 5500 või ämmaemanda nõuandeliinilt 12252.

Imikutoidu kohta kehtivad EL-is ranged nõuded ja seda kontrollitakse hoolikalt. Kehtiv EL-i määrus on jõus alates 2020. aasta veebruarist, hüdrolüüsitud valguga segude puhul alates 2021. aasta veebruarist. See sätestab, kui palju valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid peab segus vähemalt olema ja kui palju tohib neid kõige rohkem olla. See teeb poes valimise sinu jaoks lihtsamaks:

• Sama põhiline koostis: igal imikutoidul on sõltumata kaubamärgist või hinnast seadusega paika pandud toitaineline koostis. Kallim pakk ei ole parem.

• DHA on kohustuslik: oomega-3-rasvhape DHA peab olema igas alg- ja jätkupiimas. Märge „DHA-ga” ei tähenda seega midagi erilist.

• Ranged piirnormid: taimekaitsevahendite jääkide piirmäär on kuni 0,01 mg kilogrammi ja toimeaine kohta; osa toimeaineid on koostisosade kasvatamisel üldse keelatud – nii mahe- kui tavatoidus.

• Terviseväited on keelatud: imiku algsegul on keelatud nii toiteväärtus- kui tervisealased väited, samuti sõnad nagu „humaniseeritud” või „kohandatud”.

• Selge märgistus: sünnist alates mõeldud toidul seisab „imiku algsegu” või „imiku piimasegu”, numbriga 2 ja 3 toodetel „jätkutoit” või „jätkupiim” – koos märkega, et need on mõeldud alles üle kuue kuu vanustele beebidele.

Piiratud on ka reklaam: algsegule ei tohi vanematele teha sooduskampaaniaid ega jagada tasuta näidiseid. Seepärast puudutab suurem osa reklaamist, mida näed, just 2-sid, 3-sid või väikelaste piimajooke.

Aga lisandid? Lisatud probiootilistest bakteritest või kiudainetest nagu GOS ja FOS ei ole tervetele beebidele kindlalt tõestatud kasu. Mõnes segus olevad „HMO-d” on üksikud kunstlikult toodetud suhkruühikud, samas kui rinnapiim sisaldab enam kui sadat erinevat. Lastearstide erialaeksperdid ei näe siin ohutusriski, kuid ka tõendatud kasu mitte, ning peavad selle mõistega reklaamimist lubamatuks. Lühidalt: lisandid ei tee kahju, aga nende eest ei pea sa maksma.

Kui jätad sellest artiklist meelde vaid ühe asja, siis selle: tervele beebile piisab tavalisest algpiimasegust. Esimesest pudelist kuni päevani, mil laps joob piima tassist, ei ole tal muud sorti vaja.

Tavalised, ainult laktoosiga algpiimasegud on rinnapiimale kõige sarnasemad. Nende valgusisaldus on kohandatud rinnapiima omaga ning ainsa süsivesikuna sisaldavad need piimasuhkrut ehk laktoosi – täpselt nagu rinnapiim. Kuna tärklist sees ei ole, jääb segu vedelam. Seda annad vajaduse järgi: kui beebi näitab näljamärke, rahulikus tempos ja kuni ta näitab, et kõht on täis. Iga nutt ei tähenda sealjuures nälga.

Kui lisatoiduga alustatakse millalgi 5. kuu alguse ja 7. kuu alguse vahel, annad algpiimasegu lihtsalt edasi. Jätkupiimasegule üle minna ei ole vaja – selles on ühel meelel nii toitumiseksperdid kui ka Briti tervishoiuteenistus.

Algpiimasegu on olemas nii pulbrina kui ka joogivalmina pudelis. Mõlemad peavad vastama samadele nõuetele. Vedeltoit on villitud steriilselt ja mugav liikvel olles, kuid maksab rohkem ning pärast avamist tuleb see kiiremini ära kasutada. Tähtaeg on kirjas pakendil.

Ka tärklisega segu on algpiimasegu, mis sobib sünnist kuni esimese eluaasta lõpuni. Lisaks piimasuhkrule võib see sisaldada teisi süsivesikuid, enamasti natuke tärklist. Seetõttu on see veidi paksem ja seda peetakse paremini kõhtu täitvaks.

Kas sul on seda vaja? Enamasti mitte. Kui su beebi joob tavalist algpiimasegu hästi, kasvab ja on rahul, ei ole põhjust ümber vahetada. Puuduvad tõendid, et „täitvam” piim teeks beebid rahulikumaks või paneks nad öösiti kauem magama. Kui annad tärklisega segu, ei tee sa aga ka midagi valesti: seda võib samuti anda vajaduse järgi.

Kuna tärklisega segu on veidi paksem, sobib sellele tihti keskmise avaga lutt. Kui ava on liiga väike, peab beebi väga pingutama ja võib juua liiga vähe. Kui ava on liiga suur, voolab piim liiga kiiresti – siis on tal kergem kurku tõmmata või rohkem välja ajada.

Numbrid pakkidel kõlavad nagu trepp, millest tuleb aste astmelt üles minna. Tegelikult see nii ei ole. Jätkupiimasegu, tavaliselt märgistusega „2” või „3”, on omaette kategooria: üle kuue kuu vanustele beebidele ja ainult segatoidu osana koos lisatoiduga. Enne seda ei kuulu see pudelisse.

See sarnaneb algsegule, kuid sisaldab rohkem rauda. See ei tähenda siiski, et vahetamine oleks vajalik: teisel poolaastal kasvava rauavajaduse katab eelkõige rauarikas lisatoit, näiteks klassikaline esimene püree köögiviljast, kartulist ja lihast. Soovitused ütlevad selgelt: üle minna võib, kuid ei pea. Kui pärast lisatoidu algust siiski vahetad, loe uut pakki ostes hoolikalt – sama tootesarja 1 ja 2 näevad sageli petlikult sarnased välja.

Pärast esimest sünnipäeva ilmuvad riiulile „väikelaste piim”, „kasvupiim” või „juunioripiim”. Euroopa Toiduohutusamet ei näe neil toodetel väikelaste toitumises erilist rolli ning toiduohutuse eksperdid peavad neid üleliigseks. Esimese eluaasta lõpu poole võib su laps juua tavalist pastöriseeritud või kõrgkuumutatud lehmapiima, kõige parem tassist või kruusist söögikordade juurde.

HA tähendas varem „hüpoallergeenset”. Nendes segudes on lehmapiimavalk osaliselt lõhustatud ehk osaliselt hüdrolüüsitud. Mõte oli selles, et väiksemad valgukillud ärritavad immuunsüsteemi vähem ja kaitsevad allergiataustaga perede beebisid. Seepärast soovitati HA-segu pikka aega neile suurema allergiariskiga beebidele, keda ei toidetud rinnaga.

Seda soovitust enam sellisel kujul ei ole. Kui 2022. aastal uuendati allergiaennetuse ravijuhendit, ei olnud uuringutest selleks enam piisavalt tuge. Sellest ajast kehtib suurema allergiariskiga beebide puhul, keda ei toideta rinnaga või ei toideta täielikult rinnaga: tuleb vaadata, kas olemas on imikutoit, mille allergiat ennetav toime on tõestatud. Tõestatud tähendab: uuringutes näidatud ja Euroopa Toiduohutusameti poolt kinnitatud. Alles siis tohib tootja seda reklaamis kasutada. Praeguste soovituste järgi (viimati ajakohastatud 2024. aastal, uuesti üle vaadatud 2026. aasta septembris) sellist segu ei ole. Juhend kehtib 2026. aasta lõpuni ning uus versioon võib seda muuta. „HA” tähendab tänapäeval enamasti „hüdrolüüsitud algsegu” või „hüdrolüüsitud jätkusegu”.

Mida see sinu jaoks tähendab?

• Suurenenud allergiarisk on su beebil siis, kui vähemalt ühel vanemal või õel-vennal on astma, heinapalavik, atoopiline dermatiit või toiduallergia. See ei tähenda, et allergia tekib kindlasti ka temal.

• Valida võid vabalt: ka siis, kui peres on allergiaid, võid praeguste teadmiste järgi võtta ükskõik millise algpiimasegu – tavalise, tärklisega või HA-segu. Kuna valik võib muutuda, tasub järgmisel tervisekontrollil perearsti või pereõe käest küsida, kas vahepeal on tekkinud mõni kinnitatud toimega segu.

• HA ei tee kahju: HA-segud on ohutud ja vastavad samadele nõuetele nagu kõik teised imikusegud. Need maitsevad küll mõrkjamaalt ja maksavad rohkem. Et need oleksid kergemini seeditavad, ei ole tõendatud.

• HA ei ravi allergiat: kui su beebil on arsti kinnitatud lehmapiimavalguallergia, ei sobi HA-segu talle. Siis vajab ta ravieesmärgiga erisegu, millest räägime järgmises osas lähemalt.

Allergia ennetamiseks soovitavad asjatundjad üsna lihtsaid asju: suitsuvaba kodu, allergiataustaga peres mitte võtta uut kassi ning vaktsineerida kehtivate soovituste järgi. Sellele lisandub mitmekesine lisatoit, mille puhul võimalikke allergeene nagu muna, piim või nisu teadlikult ära ei jäeta. Muna saab beebi alati korralikult kuumtöödeldult, näiteks kõvaks keedetult või küpsetatult – mitte kunagi toorelt ega pooltoorelt. Kitse-, lamba- ja hobusepiim ning taimsed joogid allergiate eest ei kaitse.

Erisegud kuuluvad enamasti kategooriasse „eriotstarbeline meditsiiniline toit”. Neid tuleks anda ainult arsti soovitusel ja arsti jälgimisel. Sest tagasiheite, gaaside või rohke nutu taga ei ole sageli midagi tõsist, kuid mõnikord võib põhjuseks olla talumatus, ainevahetushäire või reflukshaigus, mida tuleb sihipäraselt ravida. Seega peaks küsimus jõudma esmalt perearsti või pereõeni ja alles siis poeletile.

• AR-segu (anti-refluks): see on paksendatud, et piim püsiks paremini maos. Beebide tagasiheide on aga väga sage ja enamasti ohutu: kui su beebi on rahul ja võtab hästi kaalus juurde, ei vaja ta üldjuhul teistsugust piima. Paksendatud toit tuleb kõne alla siis, kui arst tuvastab ravi vajava reflukshaiguse. Siis valmistad selle täpselt pakendi juhendi järgi, sest juhised võivad tavasegust erineda.

• Laktoosivaba või vähese laktoosiga segu: tõeline piimasuhkrutalumatus on beebidel harv ning pelgalt gaasid ei ole põhjus segu vahetada. Kui sojapõhisel mittetugineval segul on kirjas „laktoosivaba”, peab kõrval olema märge, et see ei sobi harva esineva ainevahetushaiguse galaktoseemia korral.

• Sojapõhine segu: selle valk pärineb sojast ning üldjuhul on see laktoosivaba. Suure taimsete hormoonide ehk fütoöstrogeenide sisalduse tõttu tuleks seda anda ainult mõjuval põhjusel ja pärast arstiga nõu pidamist, näiteks galaktoseemia korral või siis, kui teie pere elab veganselt. Allergia ennetamiseks see ei sobi. Lehmapiimavalguallergia puhul ei ole see esimene valik ja kui üldse, tuleb see kõne alla alles umbes alates kuuest kuust.

• Raviline erisegu lehmapiimavalguallergia korral: kui allergia on arsti poolt kinnitatud, on olemas tugevalt hüdrolüüsitud valguga või aminohapetel põhinevad segud, mida arst saab välja kirjutada. HA-segu ja kitsepiimasegu ei ole siin alternatiiv ning ka laktoosivaba lehmapiimapõhine segu sisaldab endiselt lehmapiimavalku. Ettevaatust ka segudega, mida müüakse kõhulahtisuse puhuks: need sisaldavad tavaliselt tavalist lehmapiimavalku. Allergia tehakse tavaliselt kindlaks arsti juhitud väljajätmiskatsega erisegu abil ja sellele järgneva arsti planeeritud toidu uuesti lisamisega; vereanalüüs üksi seda ei tõesta.

• Segud gaaside, koolikute või kõhukinnisuse vastu: lubatud toime kohta puuduvad veenvad tõendid. Küsi enne perearstilt või pereõelt.

• Segu enneaegsetele beebidele: liiga vara või väga väikese sünnikaaluga sündinud beebide toitumise otsustab ravimeeskond individuaalselt.

Internetis liiguvad „loodusliku” beebipiima retseptid ja külmletis seisavad kitsepiim ning kaerajoogid, mis kõlavad tervislikumalt kui purgist tulev pulber. Siin on aga tegu päris riskidega.

• Puhas lehma-, kitse-, lamba- või hobusepiim: ühegi looma piima koostis ei ole nagu rinnapiimal. Lehmapiimas on umbes kolm korda rohkem valku kui rinnapiimas ja üle kolme korra rohkem mineraalaineid. Selle ülejäägi peavad neerud väljutama, koos sellega kaob rohkem vett ning palaviku või kõhulahtisuse korral ähvardab ohtlik vedelikupuudus. Samal ajal võib tekkida oluliste toitainete puudus – näiteks lehmapiimas on liiga vähe rauda.

• Kitsepiimapõhine imikusegu on midagi muud: see on EL-is lubatud ja peab vastama samadele nõuetele nagu lehmapiimast tehtud segu. Allergiat see ei ennetada ning lehmapiimavalguallergia korral ei sobi, sest valgud on väga sarnased.

• Kaera-, mandli-, soja-, riisi- või muud taimsed joogid: need ei asenda esimesel eluaastal ei rinnapiima ega imikusegu. Valku, vitamiine ja mineraalaineid jääb väheks, mistõttu võivad tekkida puudusseisundid ja kasvupeetus. EL-is ei tohi mahejooke vitamiinidega rikastada. Riisijoogid võivad lisaks sisaldada võrdlemisi palju arseeni; Briti tervishoiuteenistus soovitab alla 5-aastastele lastele mitte anda riisijooke piimaasendajana.

• Kodune imikupiim: erialaseltsid soovitavad sellest selgelt hoiduda. Isegi asjatundjate kunagi välja töötatud retseptid ei kata kõiki beebi vajadusi. Olenevalt segust võivad puudu jääda elutähtsad toitained, näiteks vitamiinid, või vastupidi võib valku ja energiat olla liiga palju. Lisandub ka hügieenirisk, mis muudab seedetrakti nakkused tõenäolisemaks.

• Toorpiim ja farmipiim: need võivad sisaldada ohtlikke baktereid nagu EHEC, salmonella või kampülobakter ning on beebidele ja väikelastele tabu, ka pudru sees.

Kui raha on napilt: poe kõige odavam algpiimasegu vastab samadele nõuetele nagu apteegi kõige kallim. Kodune segu säästab valest kohast. Ja palun ära kunagi „venita” pulbrit ehk ära pane vähem pulbrit või rohkem vett: liiga lahja piim võib beebil põhjustada ohtlikku naatriumipuudust, kuni krambihoogudeni välja. Kui imikusegu jaoks rahast ei piisa, räägi perearsti või pereõega ja küsi oma kohalikust omavalitsusest, milliseid toetusi seal pakutakse.

Poeletis tasub need küsimused ükshaaval läbi mõelda:

1. 1

   Kas mingiks kindlaks seguks on meditsiiniline põhjus? Näiteks kinnitatud lehmapiimavalguallergia, reflukshaigus, ainevahetushaigus või enneaegsus. Siis valid segu, mida arst soovitab või välja kirjutab, ega vaheta seda omapäi.

2. 2

   Kas peres esineb allergiaid? Siis küsi järgmisel võimalusel perearstilt või pereõelt, kas nüüdseks on olemas mõni kinnitatud allergiat ennetava toimega imikusegu. Praegu: ei. Seega võid vabalt valida.

3. 3

   Kõigi teiste jaoks: vali tavaline algpiimasegu. See sobib sünnist kuni esimese eluaasta lõpuni. Kui eelistad tärklisega segu, on ka see täiesti okei.

4. 4

   Pulber või vedel, mahe või tavaline, supermarket või apteek? Selle otsustad sa igapäevaelu, veendumuste ja eelarve järgi. Toitained ja piirnormid on seadusega paika pandud.

Ja siis: jää selle juurde. Kui su beebi joob hästi, teeb märgi mähkmeid ja kasvab kenasti, ei ole põhjust marki pidevalt vahetada. Pealegi on sagedase vahetamise korral raskem aru saada, millest muutus tuli.

Kas piim „sobib”, näitab su beebi sulle päevade jooksul, mitte üheainsa toidukorraga. Need märgid on rahustavad:

• Märjad mähkmed: alates umbes 5. elupäevast vähemalt kuus rasket märga mähet 24 tunni jooksul. Hiljem jääb neid veidi vähemaks, kuid need on täidlasemad – 3–12 kuu vanuses enamasti 4–6 päevas. Hele uriin on hea märk.

• Väljaheide: pudelibeebil on see enamasti tihkem kui rinnapiimatoidul beebil, umbes maapähklivõi paksune, ja kollakas kuni pruun. Ka roheline on normaalne. Esimestel nädalatel tuleb seda sageli 1–4 korda päevas, hiljem enamasti 1–2 korda päevas, vahel ka ainult ülepäeviti.

• Tagasiheide: üks-kaks sõõmu kuni umbes supilusikatäis piima, mis röhitsemisel või pärast joomist välja voolab, on sage ja enamasti kahjutu, kui beebi on rahul ja võtab kaalus juurde. Midagi muud on purskkaevuna oksendamine: tugev kaarega oksendamine, sageli pärast mitut järjestikust toidukorda, enamasti esimese kahe elukuu jooksul (näiteks maolukuti ahenemise korral). Seda lase samal päeval arstil vaadata.

• Enesetunne: beebi, kes pärast joomist lõõgastub, on vahepeal ärkvel ja uudishimulik ning kasvab nädalate jooksul, saab seda, mida vajab. Pärast sündi on kaalulangus normaalne, sünnikaal saavutatakse tavaliselt uuesti umbes 10.–14. elupäevaks. Edasi loeb kasvukõvera kulg, mitte üksik mõõtmine – tervisekontrollide andmed näed Terviseportaalis. Tervisekontrollidel vaadatakse beebi põhjalikult üle ning sult küsitakse sihipäraselt joomise ja seedimise kohta.

Tähelepanelik tasub olla siis, kui väljaheide on kõva ja palliline, kui pärast joomist tekib lööve või kublad, kui väljaheites on lima või verd, kui oksendamine püsib või kui su beebi ei võta kaalus juurde. Allergilised reaktsioonid avalduvad sageli mõne minuti kuni kahe tunni jooksul, lehmapiimavalguallergia puhul vahel alles kuni kolme päeva pärast. Ära vaheta siis segu omapäi, vaid lase beebi üle vaadata. Üht kergesti parandatavat põhjust kõvale väljaheitele tead sa juba: pudelis on liiga palju pulbrit.

Abiks on, kui paned mõne päeva jooksul kirja, mida su beebi jõi ja millised mähkmed olid. Moonsleepis saad iga pudeli koos koguse ja toitmise tüübiga sisse kanda (piimasegu, rinnapiim või muu), märkida mähkmed märjaks või kakaseks ning lisada vajadusel märkuse, näiteks „uus pakk”. Kui teid on toitjaid mitu, näevad kõik sama seisu. Nii on sul vastuvõtule minnes kaasas vastused, mitte oletused.

Pulbrisegu ei ole steriilne. Harva võib selles olla mikroobe nagu Cronobacter või salmonella – kuivas pulbris need ei paljune, kuid valmis segatud leiges piimas küll kiiresti. Nakkused on väga harvad, kuid kahel esimesel elukuul võivad kulgeda raskelt. Kui pudel valmistatakse värskelt ja antakse kohe ära, on risk tervetel õigeaegselt sündinud beebidel üliväike. Toimi nii:

1. 1

   Pese käed hoolikalt seebiga sooja voolava vee all. Samal tööpinnal ära valmista samal ajal tooreid toiduaineid.

2. 2

   Valmista vesi ette: võta värske vesi külmaveekraanist ja lase sellel enne joosta, kuni see tuleb tuntavalt jahedana. Esimestel elukuudel on kõige kindlam see läbi keeta – seda soovitavad ka toiduohutuse eksperdid.

3. 3

   Lase jahtuda: segu valmistatakse leige veega. Ühed ametlikud soovitused nimetavad 30–40 °C, et keegi ei saaks põletada, teised peavad tervete, õigeaegselt sündinud beebide puhul piisavaks umbes 20–50 °C. Lähtu oma pakil olevast juhisest.

4. 4

   Mõõda täpselt: kõigepealt pudelisse ette nähtud kogus vett, siis pulber. Täida kaasasolev mõõtelusikas õhuliselt ning tasanda puhta noa seljaga – ära suru kokku ega kuhja. Kasuta ainult selle konkreetse paki lusikat, sest mõõdud erinevad.

5. 5

   Sule ja raputa, kuni pulber on täielikult lahustunud.

6. 6

   Kontrolli temperatuuri: tilguta paar tilka randme siseküljele. Need tohivad tunduda ainult leiged, mitte mingil juhul kuumad. Kui piim on liiga soe, jahuta suletud pudelit külma jooksva vee all nii kiiresti kui võimalik ja mitte kauem kui umbes 15 minutit. Ära maitse ise luti otsast – nii liiguvad sinu suust kaariest põhjustavad bakterid beebile.

7. 7

   Toida kiiresti, jäägid ära: anna pudel ära kahe tunni jooksul pärast valmistamist. See, mis pärast toidukorda üle jääb, vala ära – ära hoia ega soojenda uuesti.

8. 8

   Hoia pulbrit õigesti: säilita pakki tihedalt suletuna, kuivas ja kuumuse eest kaitstult. Ära jäta mõõtelusikat pulbri sisse, vaid hoia seda eraldi ja puhtana.

Milline vesi sobib? Kraanivesi sobib üldjuhul, kui see on joogivesi – kahtluse korral küsi oma veevärgilt. Ei sobi vesi pliitorudest, kuumaveekraanist või boilerist, kodustest veefiltritest, kontrollimata kaevust ega piirkondadest, kus uraanisisaldus on suurenenud. Sel juhul kasuta karboniseerimata vett, millel on märge „sobib imikutoidu valmistamiseks”.

Miks mitte 70 °C veega? Maailma Terviseorganisatsioon ja näiteks Briti tervishoiuteenistus soovitavad pulbrit segada vähemalt 70 °C veega. Osa toiduohutuse eksperte näeb seda tervete, õigeaegselt sündinud beebide puhul kodustes tingimustes teisiti. Väikeses pudelis jahtub vesi nii kiiresti, et mikroobe ei hävitata niikuinii kindlalt. Küll aga suureneb põletusoht ja mõningate toitainete kadu. Otsustav on värske valmistamine, kiire söötmine ja jääkide äraviskamine. Enneaegsete beebide, alla 2 500 g sünnikaaluga beebide ja nõrgenenud immuunsusega beebide puhul määrab toimimisviisi arst individuaalselt, mõnikord steriilse vedeltoiduga.

Ööseks ja kaasa soovitavad toiduohutuse eksperdid jagada pulbri portsjonitena puhastesse kuivadesse pudelitesse ja hoida keedetud vett puhtas suletud termoses. Sega kokku alles vahetult enne söötmist, pärast seda kui oled vee temperatuuri kontrollinud. Valmis segatud piim tagavaraks, külmikus või soojas hoituna, ei sobi aga koju: just säilitamist peetakse hügieeni seisukohalt kõige kriitilisemaks kohaks.

Loputa pudel ja lutt kohe pärast iga toidukorda üle, et midagi ei kuivaks külge. Seejärel pese need kuuma vee, nõudepesuvahendi ja pudeliharjaga, loputa puhta veega ning lase kuivada, näiteks puhtal köögirätikul. Nõudepesumasin sobib samuti.

Kas lisaks peaks kõike läbi keetma, hinnatakse erinevalt. Ühed ametlikud soovitused leiavad, et kodustes tingimustes ei anna see pudelite ja silikoonluttide puhul lisakasu. Toiduohutuse eksperdid soovitavad seevastu just esimestel elukuudel pudelid, lutid ja mõõtelusika vähemalt kaheks minutiks keevasse vette panna või kasutada lutipudelite sterilisaatorit. Kui tahad olla eriti kindel, keeda esimestel kuudel läbi. Lateksist kummilutid on silikoonist poorsemad ja neid tuleks niikuinii aeg-ajalt läbi keeta või sagedamini välja vahetada.

Ja milline pudel on parim? Puuduvad tõendid, et mõni kindel pudeli- või lutitüüp oleks teistest parem. Lihtsad pudelid, mida on kerge puhastada, on enamasti kõige praktilisem valik.

Pakil olev joogikoguste tabel on ainult umbkaudne orientiir. Terved beebid suudavad oma joodava koguse teatud piirides ise vajadusele vastavalt sättida – nii pudelist kui rinnast, kui me neil seda teha laseme. Just selles seisneb vajaduspõhine toitmine ehk responsive feeding:

• Märka varaseid näljamärke: su beebi muutub rahutuks, teeb peaga otsivaid liigutusi, avab suu, ajab keelt välja või paneb sõrmi suhu. Nutt on hiline näljamärk – siis läheb joomine sageli kehvemini, sest beebi peab esmalt rahunema.

• Paku, ära suru sisse: puuduta lutiga õrnalt tema huuli. Kui ta võtab selle ise suhu, siis alustate.

• Poolpüstine ja lähedal: hoia beebit süles poolpüstiselt ja kergelt tahapoole toetatuna, silmsidet hoides, kord paremal, kord vasakul käel. Lamamistool või turvahäll ei sobi toitmiseks kuigi hästi.

• Hoia pudelit pigem horisontaalselt: ainult nii viltu, et lutt oleks just piimaga täidetud. Nii neelab beebi vähem õhku ja piim ei voola liiga kiiresti.

• Luba pause: kui ta laseb lutist lahti, pöörab pea ära või lõpetab imemise, vajab ta pausi või on kõht täis. Aeg röhatuseks, seejärel võid pudelit veel korra pakkuda.

• Ta ei pea pudelit tühjaks jooma: pudel ei pea tühjaks saama ja ka beebit ei tohiks selleks utsitada. Täiskõhutundega beebi lõõgastub nähtavalt, laseb lutist lahti, mõni jääb magama.

Miks see oluline on? Ka pudelist saab beebi üle toita ning liiga kiire kaalutõus imikueas on seotud suurema hilisema ülekaalu riskiga. Kui jälgid tema signaale, säilib tal loomulik nälja- ja täiskõhutunne.

Kaks asja kehtivad siiski. Esimestel nädalatel, kuni su beebi on sünnikaalu tagasi saavutanud, ei tohiks ta ka öösel olla ilma söögita kauem kui umbes neli tundi – vajadusel ärata teda õrnalt. Ja kui tal on mõnel päeval suurem isu, valmista lihtsalt veidi rohkem piima õiges segamissuhtes. Rohkem pulbrit sama vee kohta ei ole lahendus, see koormab vedelikutasakaalu ja neere.

Veel üks asi läheduse kohta: beebid tunnevad end turvalisemalt, kui pudelit annavad eelkõige vähesed tuttavad inimesed. Toitmine võib siiski olla tiimitöö. Räägi kõigiga, kes aitavad, sellest, mis on sulle toitmise juures oluline, et sinu partner, vanaema või hoidja toidaks beebit enam-vähem samamoodi nagu sina.

Umbkaudseks päevaseks koguseks kuni umbes kuuenda kuuni peetakse umbes 150 ml kehakaalu kilogrammi kohta, seega 5 kg kaaluva beebi puhul umbes 750 ml. Üldjuhul ei joo beebid päevas rohkem kui napilt 1 liitri; kui sinu beebi joob regulaarselt rohkem, räägi perearsti või pereõega. Esimestel elupäevadel on kogused veel palju väiksemad ja suurenevad päev-päevalt: algul umbes 5–15 ml, 3. päevaks umbes 15–30 ml toidukorra kohta. 4.–7. päeval on see enamasti 30–60 ml toidukorra kohta, sageli 8–12 toidukorraga 24 tunni jooksul.

Kastil toodud kogused pudeli kohta on suunis, mitte käsk. Aja jooksul muutuvad pudelid suuremaks ja toidukorrad harvemaks: esimese kuu lõpuks joovad paljud beebid umbes iga 3–4 tunni järel, 2–4 kuu vanuselt enamasti 5–7 toidukorda päevas, 4–6 kuu vanuselt umbes 4–6. 6–12 kuu vanuses on algul 4–5 piimatoidukorda, kolme püreepäevase toidukorra korral veel 1–2.

Paljud vanemad loodavad, et mingi kindel piim võiks ööd rahulikumaks teha. Mõistetav, kui tõused kell kolm öösel juba neljandat korda. Ausalt öeldes: sellist sorti, mille puhul oleks tõestatud, et see toob läbimagatud ööd, ei ole olemas. See, et beebid ärkavad esimestel kuudel öösel mitu korda, on normaalne; umbes kuuenda kuuni vajavad paljud öösel veel üht või mitut toidukorda. Ühes Kanada uuringus ei maganud 6 kuu vanuselt veel üle kolmandiku ja 12 kuu vanuselt üle veerandi beebidest kuut tundi järjest; kaheksat tundi järjest ei maganud 6 kuu vanuselt veel üle poole.

• Ära pane putru pudelisse: joogipudrud, „joogitoidukorrad” ja nn hea une pudelid ei sobi beebidele, ütlevad ametlikud soovitused. Puder käib lusikale. Pudelist saab beebi seda kergesti liiga palju, võib paksu toitu kurku tõmmata ning kannatada võivad ka hambad.

• Ei helbeid, suhkrut ega mett: teraviljahelbed, suhkur või mesi ei kuulu piimapudelisse. Teisiti on vaid siis, kui arst soovitab refluksi tõttu selgelt piima paksendada.

• Mitte kunagi üksi pudeliga: ära toeta pudelit padja najale, et beebi saaks üksi juua, ja ära jäta teda pudeliga voodisse. Ta võib piima kurku tõmmata.

• Ei pidevale lutsutamisele: kui beebi imeb pudelit kogu aeg, on tema hambad – kui need tulevad – pidevalt piimasuhkruga kaetud. See soodustab kaariest.

Ööseks on praktiline panna valmis pudel portsjoniteks jaotatud pulbriga ning termos keedetud veega, nagu eespool kirjeldatud. Toitmise ajal ole rahulik ja vaikne, ilma mängimiseta, ning pärast röhatust pane beebi tagasi voodisse. Nii jääb öö ööks – teile mõlemale.

Millalgi 5. kuu alguse ja 7. kuu alguse vahel näitab su beebi, et on lusikaks valmis. Ta hoiab pead, istub vähese abiga püstiselt ja tunneb huvi teie toidu vastu. Putru ei lükka ta enam refleksina keelega välja. Piim jääb sellest hoolimata kogu esimesel eluaastal kõige olulisemaks toidu ja vedeliku allikaks. Nii muutub pudel ajapikku:

• Iga täisväärtusliku püree- või pudrutoidukorraga jääb üks piimatoidukord vähemaks. Ülejäänud on endiselt pudelid sinu senise algpiimaseguga.

• Piima-teraviljapudru jaoks võid kasutada kuni umbes 200 ml lehmapiima päevas või senist imikusegu.

• Pudru- ja püreetoidukordade juurde paku tasapisi natuke vett avatud tassist.

• 10. ja 12. kuu vahel sööb laps üha enam perelauast. Siis võib ta juua lehmapiima leivatoitude juurde tassist või kruusist, umbes ühe klaasi hommikul ja ühe õhtul. Pudelist ei peaks joogipiim siis enam tulema.

• Väikelastele soovitatakse päevas kolme portsjonit piima või piimatooteid. Eraldi väikelaste piima selleks vaja ei ole.

Esimese sünnipäeva paiku võib pudeliaeg siis tasapisi lõppeda. Algpiimasegu on oma töö lõpuni kenasti ära teinud – täiesti ilma jätkupiimaseguta.