Unepuudus beebiga: kuidas hakkama saada

Sinu beebi sünnib ilma väljakujunenud sisemise kellata. Esimestel nädalatel magab ta juppidena umbes 30 minutist kuni 3 tunnini, üsna ühtlaselt päeva ja öö peale jaotatult, ning sööb enamasti 8–12 korda 24 tunni jooksul – ka öösel. Kui sa imetad, aitab just see sage rinnale panek hoida piimatootmist käigus.

Paljud beebid söövad õhtuti ka tundide kaupa lühikeste vahedega. See nn kobarsöötmine on normaalne ega tähenda, et sul oleks piima vähe; sellised perioodid kestavad enamasti kaks-kolm päeva.

Esimestel nädalatel on oluline: kuni su beebi on sünnikaalu tagasi saavutanud – tavaliselt 10–14 päevaga –, ei tohiks ta ka öösel olla ilma söögita kauem kui umbes 4 tundi. Kui ta magab kauem, ärata teda õrnalt: võta riidest lahti, vaheta mähe, hoia nahk naha vastas. Pikk unetsükkel teisel elunädalal ei ole seega kingitus, mida nautida. Alles siis, kui su beebi võtab hästi kaalus juurde ja alates umbes 5. elupäevast teeb vähemalt 6 rasket märga mähet 24 tunni jooksul, võib ta öösel magada nii kaua, kui tahab.

Umbes 8.–12. nädalast hakkab kujunema päeva-öö rütm. „Hakkab” tähendabki: see alles algab – tihti venib üks öine unejupp teistest veidi pikemaks. Püsivamaks muutub rütm enamasti alles 3.–6. elukuul ja umbes 6 kuu vanuseni käib vähemalt üks öine toidukord selle juurde. Sage ärkamine üksi ei ole murekoht; perearsti või pereõega tasub ühendust võtta siis, kui su beebi joob halvasti, tal on vähem märgi mähkmeid või ta ei võta hästi kaalus juurde. Enneaegsete beebide puhul lähtutakse kõigist nendest ajavahemikest eeldatavast sünnikuupäevast.

Kas muretsed, et su beebi ise magab liiga vähe? Vastsündinud jaksavad alguses enamasti järjest ärkvel olla vaid umbes 35–75 minutit, 8 nädala vanuselt umbes 60–90 minutit. Kui ta haigutab või hõõrub silmi, võib ta jälle magama minna.

Seitse tundi voodis ja ikka täiesti läbi? Asi on mustris, mitte sinus. Uni käib umbes 90–120-minutiliste tsüklitena ja sügavaimat und püüab keha saada võimalikult vara uneperioodi jooksul. Kui sind äratatakse iga ühe-kahe tunni tagant, alustad sa aina uuesti otsast.

Ühes noorte täiskasvanutega tehtud uneuuringus matkiti seda järele: öö kaheksa tunniga voodis, mida katkestas neli umbes veerandtunnist ärkvelolekuperioodi, mõjus tähelepanule ja meeleolule peaaegu sama halvasti kui öö, kus magati vaid neli tundi. Katkendlik uni annab seega vähem, kui kell näitab.

Seepärast kehtib: üks järjestikune 4–5-tunnine uneblokk hõlmab kahte kuni kolme tervet unetsüklit ja annab sulle rohkem kui sama aeg väikeste juppidena. Just sellest uneblokist ongi allpool juttu varase magamamineku ja vahetustega ööde puhul.

Unepuudus beebiga on enamasti kõige raskem esimesed kaks-kolm kuud. Üks suur Saksamaal tehtud analüüs näitab: esimese kolme kuu jooksul pärast sünnitust magasid emad öö kohta keskmiselt umbes tunni vähem kui enne rasedust, isad umbes veerand tunni vähem. Üldjoontes näeb see tee välja nii – igal beebil on oma tempo:

• Nädalad 0–6: söömine ööpäevaringselt, õhtuti sageli kobarsöötmine. Ööd on enamasti kõige rohkem katkendlikud.

• Alates umbes 8.–12. nädalast: päeva-öö rütm hakkab kujunema, üks öine unejupp läheb sageli veidi pikemaks.

• 3–6 kuud: rütm kinnistub. Pikki unejuppe tuleb sagedamini – aga tagasilööke ka.

• 6–12 kuud: paljud beebid ärkavad endiselt, näiteks hammaste, haiguste või uute arenguhüpete tõttu.

Taustaks: 0–5 kuu vanuses on pikim järjestikune unejupp keskmiselt napilt 6 tundi – esimestel nädalatel on see tavaliselt lühem.

Paljud vanemad räägivad umbes neljandal kuul „uneregressioonist”. Sellel ei ole kindlat, teaduslikult tõestatud tähtaega. Vahepealsed rahutumad nädalad on siiski normaalsed ja lähevad mööda – sa ei ole siis midagi valesti teinud.

Läbimagamine ei ole tähtaeg. Paljud beebid ei maga ka pooleaastaselt ja isegi aastaselt veel 6–8 tundi järjest – ja arenevad sama hästi kui teisedki (ühes Kanada uuringus oli neid sõltuvalt vanusest ja mõõdupuust veidi üle veerandi kuni enam kui pool).

Seisad avatud külmkapi ees ega mäleta enam, mida tahtsid võtta. Mahakukkunud lutt ajab pisarad silma ja heatahtlik lause kõlab korraga etteheitena. See ei ole iseloomunõrkus, see on unevõlg. Tüüpilised on:

• Pea: sul on raskem keskenduda, unustad rohkem ja reageerid aeglasemalt.

• Tunded: meeleolu kõigub, ärritud kiiremini ja väikesed takistused tunduvad hiiglaslikud.

• Keha ja argipäev: pidev haigutamine, ärgates uimane olemine, väsimus terve päeva jooksul – ja sa tukastad ära kohe, kui korraks paigale jääd.

Salakaval on see, et oma võimekuse langust märkab inimene ise vaevu. Täiskasvanud, kes magasid laboris kaks nädalat järjest öösiti maksimaalselt kuus tundi, said lõpuks testides umbes sama halbu tulemusi nagu pärast kuni kahte magamata ööd – aga nende enda väsimustunne peaaegu ei süvenenudki pärast esimesi päevi. Lisaks on uni ja vaimne tervis tihedalt seotud: kelle uni on pärast sünnitust eriti halb, sellel esineb sagedamini depressiivseid sümptomeid, ja madal meeleolu omakorda halvendab und. Uni ei ole sel ajal luksus, vaid ennetus.

Roolis muutub väsimus ohtlikuks. Kui inimene on olnud järjest 17 tundi üleval, reageerib ta umbes nagu 0,5-promillise alkoholisisaldusega veres – paljudes riikides ei tohi sellise tasemega enam autot juhtida. Katkendlikud ööd muudavad su sama ebausaldusväärseks, ilma et sa seda märkaksid. Ohumärgid on sage haigutamine, tähelepanu hajumine ja raskus püsida oma sõidureas. Kui märkad seda sõidu ajal: peatu esimesel turvalisel võimalusel, tee lühike unepaus äratusega ja alles siis sõida edasi – või lase end kellelgi ära tuua. Kui sõit on hädavajalik, näiteks beebi tervisekontrolli, mõtle läbi, kes rooli istub, mine bussi või taksoga või pane aeg oma pikima unebloki järele. Kui su beebi on haige, saad nõu ka perearsti nõuandeliinilt 1220.

Kõige suurem abi unevõla vastu on vahetustega süsteem: selle asemel et mõlemad oleksite igal ööl poolärkvel, on üks valves ja teine magab päriselt.

• See, kes on valves, magab ilma kõrvatroppideta magamistoas, kus ka teie beebi magab omaenda voodis – esimesel eluaastal on see tema koht. Valve ei toimu kunagi diivanil ega tugitoolis: kui seal beebi süles magama tukkuda, seab see ta suurde ohtu.

• See, kellel on vaba, magab kõrvatropiga teises toas. Teda äratatakse ainult siis, kui beebi tundub haige või see, kes valves on, tukastab beebit süles hoides või jõuab piirini – mitte selleks, et küsida, kus on marlimähkmed.

Kindlate kellaaegade asemel jagage öö toidukordade järgi. Esimese vahetuse võtab see, kes ei imeta või ei pea hommikul vara välja minema; teine inimene läheb magama kohe, kui beebi õhtul uinub. Vahetus tehakse pärast esimest südaööst järgmist toidukorda: kui toidukorrad on kell 23.50 ja 2.30, vahetate pärast seda, mis on kell 2.30.

Kui sa imetad, ei saa keegi sinu eest toidukorda ära teha – küll aga peaaegu kõike selle ümber. Rusikareegel: sina imetad, teine teeb ülejäänu. See, kes on valves, toob sulle beebi juba varaste näljamärkide peale, nagu matsutamine, otsimine või käsi suu juures – karjuv beebi haarab rinda halvemini. Nälja venitamine selleks, et sa kauem magaksid, ei aita: sinu piimatootmine kohaneb sellega, kui sageli juuakse. Pärast seda teeb partner krooksu, vahetab mähkme, paneb beebi tagasi voodisse ja jääb ärkvele, kuni teie beebi on selili oma voodis. Sina magad edasi.

Kobarsöötmise perioodidel algab sinu kaitstud uneblokk lihtsalt alles pärast kobarsöömist, või partner toob sulle beebi voodisse imetamiseks ja viib ta pärast jälle ära. Nii saab toimida ka nädalavahetuse väljapuhkamine – või üks toidukord väljapumbatud piimaga.

Näidisöö imetades koos partneriga

• 20.00: imetad, su beebi jääb magama – sina lähed kohe voodisse.

• Umbes 23.00: partner toob sulle beebi, sa imetad külili ja tema teeb ülejäänu.

• Pärast esimest toidukorda alates 0.00: vahetus – partner läheb magama, sina oled valves, beebi on kõrvalvoodis.

• Hommikul: partner võtab enne tööle minekut tunniks üle, sina magad edasi.

• Öise pudeliga: partner annab kell 23.00 väljapumbatud piima – sina magad järjest edasi.

Näidisöö pudeliga või üksi olles

• Pudel, esimene vahetus: partner toidab kuni esimese südaööst järgneva toidukorrani, sina magad.

• Pudel, teine vahetus: alates sellest toidukorrast oled sina valves, partner magab hommikuni.

• Üks käib tööl: nädala sees varahommikune vahetus kell 5–7, nädalavahetusel üks terve öö.

• Üksi: kord nädalas jääb keegi ööseks ja võtab ühe vahetuse enda peale.

Leppige plaan kokku päeval, mitte öösel kell 3 – siis pole keegi diplomaatiline. Ja hoidke ühist ülevaadet: millal beebi viimati sõi, kui kaua magas? Palaviku- ja valuvaigistid tasub üles märkida koos kellaajaga, et öösel ei saaks midagi topelt antud. Olgu selleks paber külmkapil või ühine rakendus nagu Moonsleep, kus partner, vanavanemad ja hoidja näevad sama infot – peaasi, et keegi ei peaks poolunes taastama, mis kaks tundi tagasi toimus.

Pudel väljapumbatud piimaga võib võtta sinu pealt ühe öise toidukorra – ja kinkida sulle terve unebloki. Alusta sellega alles siis, kui imetamine sujub hästi. Seda saad ise hinnata: su beebi on sünnikaalu tagasi saavutanud ja võtab kaalumistel, näiteks rutiinsetes tervisekontrollides, hästi juurde; tal on päevas vähemalt 6 rasket märga mähet; rinnale panek ei tee haiget ja su rind on pärast imetamist pehmem.

1. 1

   Piima väljapumpamine: kohe enne seda, kui heidad oma unebloki ajaks magama. Kui alguses tuleb vähe, on see normaalne – ainult rinnapiima saavad emad pumpavad toidukordade vahel sageli vaid 15–90 ml. Hommikul on saak tavaliselt kõige suurem, siis saad järgmiseks ööks varuda.

2. 2

   Säilitamine: külmkapi taga all, mitte ukse sees, maksimaalselt 4 päeva.

3. 3

   Soojendamine: veevannis või pudelisoojendajas, mitte kunagi mikrolaineahjus. Tilk randme siseküljel peaks tunduma soe, mitte kuum. Jäägid vala ära.

4. 4

   Söötmine: partner hoiab beebit poolpüstises asendis, teeb pause ja ei sunni teda pudelit tühjaks jooma. Nii määrab teie beebi ise tempo ja koguse.

5. 5

   Rinna leevendamine: pikad öised pausid võivad esimestel kuudel piimakogust vähendada. Kui rind pingest sind üles ajab, lüpsi veidi käsitsi välja: aseta pöial ja nimetissõrm C-haardega mõni sentimeeter nibust tahapoole, vajuta rindkere suunas, suru kokku, lase lahti, korda ümberringi – ainult seni, kuni pinge leeveneb, mitte kuni rind on tühi. Pärast jahuta. Niipea kui ärkad, imeta või pumpa.

Kui su beebi pudelit vastu ei võta, proovige siis, kui ta on ärkvel ja alles kergelt näljane, ning lase partneril toita ajal, kui sina ei ole toas.

Ohumärgid: kõva, punetav, kuum või valus koht rinnas viitab piimapaisule: jätka imetamist või pumpamist, vahepeal jahuta. Kui lisandub palavik või gripilaadne enesetunne või kui ühe päeva jooksul paremaks ei lähe, küsi samal päeval arsti nõu.

Kui kasvatad last üksi või su partner on pikemalt ära, ei ole kedagi, kes üle võtaks. Siis loevad lühikesed liigutused ja teadlikult korraldatud asendus.

• Lühike tee: beebivoodi või kindlalt sinu voodi külge kinnitatud kõrvalvoodi on otse su voodi kõrval, öine tarvikunurk sealsamas. Sa ei pea öösel püsti tõusma.

• Mine vara voodisse: heida õhtul pikali niipea, kui beebi magab. Mis tegemata jääb, see jääb – öösel ei tehta midagi ära.

• Kes saab ööseks tulla: mitte ainult ema või õde. Küsi sõbrannalt, naabrilt, kolleegilt. Üks öö nädalas, mil keegi teine ühe vahetuse üle võtab, muudab palju.

• Tasuline abi: hoidja, kes tuleb päeval kaheks tunniks, kuni sina magad.

• Vabatahtlik abi: mõnes kohas pakuvad esimese eluaasta peredele vabatahtlikud tugiisikud abi üks-kaks korda nädalas mõneks tunniks – näiteks selleks, et sa saaksid pikali heita. Üksikvanematele mõeldud nõu saab ka vastavatest nõustamis- ja tugiorganisatsioonidest.

Ausalt öeldes: kui sa imetad, toimib öine abi ainult väljapumbatud piima või pudeliga – juhise leiad eelmisest osast.

Rohkem und beebiga tähendab eelkõige seda: seni kuni su beebi sööb öösel sageli, loeb iga ports und – ka päeval.

• Tee varajasest õhtust oma öö. Heida pikali niipea, kui beebi õhtul magama jääb – ükskõik kas kell 20 või 23. See esimene uneblokk on kõige väärtuslikum. Võimalusel igal õhtul: sari on homme ka olemas, see võimalus magada mitte.

• Planeeri uinak kindlalt sisse. Kui keegi tuleb koju või külla, anna beebi ära ja heida pikali enne, kui jutuks läheb. Pane äratus: juba 10 minutit teeb pärast lühikest ööd tuntavalt erksamaks, samas 30 minuti järel ärkad sageli esialgu hoopis uimasena. Kui keegi saab su beebit kauem hoida, maga kohe umbes 90 minutit – ühe terve tsükli.

• Kui päeval asendajat ei ole: pane beebi oma uinaku ajaks selili tema oma voodisse või samas toas olevasse lameda põhjaga vankrisse ja heida ise tema kõrvale. Ära jää kunagi beebiga rinnal või kõhul magama – ka mitte „ainult korraks”.

• Puhkus loeb ka ilma uneta. Heida pikali, pane silmad kinni, lihtsalt ole paigal – see ei ole raisatud aeg.

• Kohv päeva esimesse poolde, imetamise ajal maksimaalselt umbes 200 mg kofeiini päevas (sellest allpool küsimuste all rohkem).

• Ära kasuta alkoholi uinumise abina. See muudab une rahutumaks ja imetamise ajal soovitatakse sellest niikuinii hoiduda.

• Ära võta unerohtu omal käel. Mõned unerohud ja vanemat tüüpi allergiatabletid muudavad sind raskemini äratatavaks; mis sobib imetamise ajal, sellest on allpool küsimuste all juttu.

• Kui sa ei maga, sest kuulad iga hingetõmmet: beebid hingavad unes ebaühtlaselt, nohisevad ja teevad 5–10-sekundilisi pause ilma sinakaks muutumata – see on normaalne. Andursokid ja hingamismatid ei vähenda imikute äkksurma riski. Kui need hoiavad sind valehäiretega üleval, võid need ära jätta. Millal tuleb tegutseda, on kirjas kastis „Pane tähele”.

Lõpuks beebi magab – aga sina oled üleval, kuulad ja muretsed. Seda kogevad väga paljud. Abiks võib olla:

• Anna beebimonitor ja vastutus sellele, kes on valves. Kui oled üksi, on su beebi niikuinii sinu kõrval.

• Ära vaata kella ega arvuta, kui palju und veel jäänud on. Pööra kell teistpidi.

• Pane voodi kõrvale paber ja pliiats. Mis peas keerleb, kirjuta üles – see on homme ka alles.

• Hinga mõni minut rahulikult ja tee väljahingamine pikemaks kui sissehingamine.

• Päevaseks uneks, kui keegi teine su beebit hoiab: unimask, kõrvatropid, pimendatud tuba.

Kui see nädalate kaupa peaaegu üldse ei õnnestu, kuigi võimalus magada oleks olemas, räägi oma perearsti, ämmaemanda või naistearstiga. Võimetus magada isegi võimaluse korral võib olla ka sünnitusjärgse depressiooni märk – sellest allpool lähemalt.

Öösel tundub iga lisaliigutus liiga palju. Sea endale õhtul voodi kõrvale valmis öine tarvikunurk:

• veepudel – joo janutunde järgi; rohkem joomine, kui sul janu on, ei suurenda piimakogust

• ühe käega söödav amps, näiteks banaan või müslibatoon

• mähkmed, niisked salvrätid, marlimähe ja beebile puhas pidžaama

• endale: rinnapadjad, sünnitusjärgsed sidemed ja puhas särk

• väike soe valgus, mida saab hämaraks keerata, laelambi asemel

• kui kasutate piimasegu: keedetud vesi puhtas termoses ja pulber kuiva, puhtasse pudelisse valmis mõõdetud. Sega alles vahetult enne toitmist – kõigepealt vesi, siis pulber. Valmissegatud piima ära hoia soojas, ülejäägid vala ära.

Kõrvalvoodi säästab kõige rohkem samme. Beebil on oma magamiskoht käeulatuses. Oluline: see peab olema kindlalt vanema voodi külge kinnitatud, mõlemad madratsipinnad samal kõrgusel, vahet ei tohi olla, kasutada tuleb sobivat originaalmadratsit ilma lisapehmenduseta. Sa imetad külili ja lükkad beebi pärast tagasi tema voodisse.

Hoia öö igavana. Hämar valgus, vaikne hääl, mitte mängida. Mähkme vaheta ainult siis, kui vaja – kaka puhul, väga täis mähkme korral või kui pepu on hell –, kõige parem enne söömist või poole vahetamisel. Mingit rütmi sundima ei pea: sa ei sea kellaaegu, vaid näitad beebile õrnalt päeva ja öö erinevust.

Telefon: korraks ja pimedalt. Ere ekraanivalgus öösel võib sisemist kella nihutada. Kui pead öösel midagi kirja panema: heledus maha, tume režiim, kirja ja ära. Ja kui loed seda just öösel: tore, et sa siin oled. Ülejäänu ootab homseni.

Mine päeval valguse kätte. Päevavalgus on sisemise kella kõige olulisem häälestaja, eriti just hommikupoolikul – pimedal talveajal kasuta ära päeva valgeid tunde. Jalutuskäik aitab teid mõlemaid – beebi olgu varjus, sest esimesel eluaastal ei kuulu ta lauspäikese kätte.

Osa kurnatusest ei tulegi beebist, vaid kõigest sellest, mida me tahame kõrvale veel ära teha: korras kodu, võõrustatud külalised, vastatud sõnumid. Tõmba sellest maha nii palju kui saad. Üks vana rusikareegel sünnitusjärgseks ajaks ütleb: üks nädal voodis, üks nädal voodi kõrval, üks nädal voodi ümber.

Esimesteks kuudeks piisab ühest väikesest eesmärgist: kõht on kõigil täis, kõik on turvaliselt ja sina oled päeva jooksul mingil hetkel maganud. Kõik muu on boonus. Sul võib olla päevi, mil sa ei teinud midagi muud peale selle, et olid oma beebi jaoks olemas. See ei ole „mitte midagi”. See ongi praegu peamine.

„Anna teada, kui ma saan midagi teha.” Seda lauset kuuled sa praegu tihti – ja ei anna kunagi teada. Ka sellepärast, et kell 15 ei tea sa veel, mis sind kell 17 päästaks. Pööra see ümber: kirjuta nimekiri ülesannetest ja anna see edasi kohe, kui keegi küsib. Mida konkreetsem palve, seda lihtsam on sellele „jah” öelda:

• „Kas saad neljapäeval tuua ühe portsjoni süüa, mida me peame ainult üles soojendama?”

• „Kas lähed tunniks vankriga jalutama, et ma saaksin magada?”

• „Kas saad ühe pesumasinatäie pesta ja kuivama panna?”

• „Kas tood reedel meie vanema lapse lasteaiast ära?”

• „Tule külla küll – aga palun too midagi süüa kaasa ja ära jää kauemaks kui tunniks.”

Abi kaugelt

• „Kas saad meile kaheks nädalaks sööki või toidukaupu tellida?”

• „Kas tahaksid meile mõneks nädalaks koristaja kinkida?”

• „Kas helistad mulle iga päev korraks kell 11?”

• „Kas saad mõneks päevaks tulla ja siis ööd enda peale võtta?”

Üksi olemise vastu: üksildus teeb väsimuse raskemaks. Teisi vanemaid kohtad päeval peretubades ja vanemate kohvikutes, imetamisgruppides või sünnitusjärgse taastumise tunnis. Sa ei pea seal olema reibas – piisab kohvist inimeste keskel, kelle ööd on samasugused.

Pole perekonda lähedal ja oled palju üksi? Need sammud saad teha üksinda, ükshaaval – igaühe juures on ka üks lause telefoni jaoks:

1. 1

   Perearst või naistearst: pane aeg kurnatuse tõttu. Lase teha vereanalüüs, räägi oma meeleolust ja küsi, millist tuge sulle pakkuda saab. „Mu beebi on 10 nädalat vana, ma olen täiesti kurnatud ja mul pole abi. Mul on vaja aega vastuvõtule.”

2. 2

   Kohalik omavalitsus – tugiteenused: kui sa ei saa sünnituse tõttu majapidamisega hakkama ja kodus pole kedagi, kes selle üle võtaks, küsi oma vallast või linnast, milliseid tugiteenuseid seal peredele pakutakse. Kui su partner käib päeval tööl, küsi ikkagi. „Olen pärast sünnitust üksi ja ei jaksa majapidamisega hakkama saada. Millist abi saaksin?”

3. 3

   Ämmaemanda nõuandeliin 12252: ööpäevaringselt, sinu ja beebi tervise küsimustes. Imetamise korral aitavad ka haigla imetamisnõustamine ja SIET-i nõuandetelefon 5909 5500. „Mu beebi on 10 nädalat vana ja imetamine ei suju. Kust saaksin abi?”

4. 4

   Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta nõustamine, ka vanematele. Pöördumine on tugi, mitte läbikukkumine. „Olen beebiga üksi ja täiesti kurnatud. Millist tuge on minu lähedal saada?”

5. 5

   Imetamisnõustamine: kui rinnale panek teeb haiget, toidukorrad kestavad peaaegu alati väga kaua või beebi ei tundu kunagi päriselt täis saavat, kontrolli esmalt ise: lõug vastu rinda, nina vaba, põsed ümarad ja sa kuuled neelamist. Kui see jääb raskeks, lase imemisvõte üle vaadata – haigla imetamisnõustamises või SIET-i vabatahtlike imetamisnõustajate juures.

6. 6

   Kasuta tervisekontrolli ära: oma beebi järgmisel tervisekontrollil perearsti või pereõe juures võid rääkida ka endast.

Kui kurnatus kestab kuid, räägi perearstiga, millist ravi või taastusabi sulle pakkuda saab – ka seda, kas beebi saab sinuga kaasa tulla.

Kui sa ei imeta, võib öine aitamine tunduda vahel nagu kõrvalvaatamine. Tegelikult ei ole see seda. Toeks olemine tähendab väga konkreetselt:

• beebi toomist imetamiseks, pärast krooksutamist, mähkmevahetust ja tagasi voodisse panemist – ning ärkvel püsimist, kuni ta on turvaliselt oma voodis

• vee ja ampsu ulatamist, et ta ei peaks ise tõusma

• kindla varahommikuse vahetuse võtmist enne tööd ja nädalavahetusel ühe terve öö enda peale võtmist

• külaliste ohjamist: paluda toit kaasa võtta ja tunni aja järel sõbralikult ära saata

• ülevaate hoidmist: millal söödi, kas anti ravimeid, mis sel nädalal ees seisab?

Ärge hakake kokku lugema, kumb on väsinum. Sellel tülil pole võitjaid. Küsige parem: mida vajab kumbki meist, et homme päev turvaliselt ja enam-vähem heas tujus üle elada?

Pane tähele ka ennast: umbes iga kümnes isa kogeb raseduse ja lapse esimese sünnipäeva vahel depressiooni. Kui tõmbud endasse, oled püsivalt ärritunud või lihtsalt ainult toimid, võta seda tõsiselt – allpool olevad abikohad kehtivad ka sulle.

Kui oled üle väsinud, vajub enda söök nimekirja lõppu. Ometi su keha praegu taastub, ja kui sa imetad, toodab ta lisaks ka piima.

• Söö regulaarselt väikseid asju, mida saab ühe käega süüa: võileivad, jogurt kaerahelvestega, puuvili, üles soojendatav supp.

• Joo päeva peale jaotatult, kõige parem vett või magustamata teed, ja hoia pudel seal, kus sa imetad või toidad.

• Kokka üks kord, söö kaks korda: pane topeltportsjon sügavkülma – või anna toidu tegemine üldse abilistele üle.

• Kui sa imetad, võta iga päev 100 mikrogrammi joodi sisaldav tablett. Kui sul on kilpnäärmehaigus, räägi see enne arstiga läbi.

Kui kurnatus on kõigele vaatamata ebatavaliselt suur või ei lähe paremaks, tasub vaadata keha poole – mitte lüüa seda käega kui „tavalist väsimust”.

• Aneemia: sünnituse verekaotus võib põhjustada rauapuudust. See teeb nõrgaks, kahvatuks ja ajab kiiresti hingeldama. Vereanalüüs näitab, kas vajad rauda.

• Kilpnääre: see võib sünnitusele järgnevatel kuudel põletikuliseks muutuda ja põhjustada väsimust, unetust, närvilisust, südamekloppimist või masendunud meeleolu. Ka selle selgitab vereanalüüs.

• Valu: pärast keisrilõiget, sünnitusvigastuse korral või valulike nibudega magatakse halvasti. Sa ei pea seda lihtsalt taluma: ibuprofeen ja paratsetamool on imetamise ajal esimesed valikud, annuse lepid kokku arsti või apteegiga. Pärast keisrilõiget lase beebi endale öösel kätte tuua, selle asemel et teda ise tõsta. Valulike nibude puhul kontrolli kõigepealt imemisvõtet, nagu on kirjeldatud imetamisnõustamise osas.

Beebibluus ilmneb esimestel päevadel pärast sünnitust ja puudutab umbes iga teist ema: sa nutad justkui ilma põhjuseta, oled õrnema nahaga, kord üliõnnelik, kord meeleheitel. Tavaliselt läheb see üle tundide või päevadega, hiljemalt umbes kahe nädalaga. Kui nutad ka pärast seda peaaegu iga päev, on aeg sellest arstiga rääkida.

Sünnitusjärgne depressioon on haigus, mitte nõrkus. Umbes 10–15% naistest haigestub sellesse esimesel sünnitusjärgsel aastal ja see võib alata ükskõik millal selle aasta jooksul. Märgid, mis püsivad üle kahe nädala:

• Sa tunned end peaaegu pidevalt masendunult, ärevalt, ärritunult või seest tühjana.

• Asjad, mis sulle muidu rõõmu teevad, jätavad sind külmaks.

• Sa ei suuda magada, kuigi su beebi magab.

• Sind piinavad süütunne, enesekahtlused või ringi käivad muremõtted oma beebi pärast.

Ehmatavad mõtted on sagedased. Paljudel värsketel vanematel sähvatavad pähe pildid, et beebiga juhtub midagi või et nad võiksid talle ise haiget teha. Sellised soovimatud mõtted tunduvad võõrad ega lähe teoks. Need ei tee sind ohtlikuks – räägi neist siiski peagi, sest neid saab hästi ravida.

Sinu järgmised sammud

1. 1

   Tee EPDS-i enesetest (Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaala) – see võib olla hea algus vestluseks.

2. 2

   Räägi oma perearsti, ämmaemanda või naistearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Psühhiaatrilist esmaabi saad ka EMO-s.

3. 3

   On olemas tõhus ravi, eelkõige psühhoteraapia ja vajadusel ravimid. Paljud antidepressandid sobivad kokku imetamisega; küsi selle kohta nõu arstilt või apteekrilt. Ja selleks ei pea sind beebist lahutama: küsi, kas beebi saab ravi ajal sinuga kaasa tulla.

4. 4

   Rääkida saad ka emotsionaalse toe telefonil 116 123 – iga päev kell 10–24, tasuta, eesti, vene ja inglise keeles.

Harva, aga erakorraline seisund: sünnitusjärgne psühhoos. See algab enamasti järsku esimese kahe nädala jooksul pärast sünnitust. Üks varane märk: sa magad vaevu, aga oled siiski üles köetud, mõtted ja sõnad kihutavad. Hiljem võib lisanduda segasus, luulumõtted või hallutsinatsioonid. Kui elad üksi, näita neid ridu inimesele, keda usaldad ja kes küsib sinult regulaarselt, kuidas sul läheb. Kui sul on bipolaarne häire või sul on varem olnud sünnitusjärgne psühhoos, tasub see koos arsti ja psühhiaatriga juba enne sünnitust läbi planeerida – ka see, kes öised toidukorrad üle võtab.

Unepuudus beebiga on normaalne, aga sa ei pea seda lihtsalt ära kannatama. Kolm kõige tugevamat võtet: jagage öö vahetustesse, kaitske õhtust esimest uneblokki ja küsige abi konkreetselt. Kõige raskemad on esimesed kuud, siis läheb samm-sammult kergemaks. Kui tunned end nädalaid tühja või ärevana, ei ole see asi, mida lihtsalt välja kannatada, vaid põhjus arstiabi otsida.