Kontrollnimekiri enne sünnitust: mis millal

Kõik ei ole ühtviisi kiireloomuline – seepärast on siin kontrollnimekiri rasedusnädalate kaupa. Kui siin on kirjas „teie“, kehtib see samamoodi ka siis, kui oled üksi – mis siis muutub, on eraldi kastis allpool. Teie plaan võib välja näha nii:

• Kuni 12. rasedusnädalani: pöörduge ämmaemanda või naistearsti poole, et rasedust jälgitaks; kodusünnituse soovi korral võtke kohe ühendust. Kui töötad laste, haigete, loomade, kemikaalide või raske füüsilise tööga, anna tööandjale varakult teada, et ta saaks su töötingimusi kohandada. Raseduse jälgimine on tasuta, sest rasedad on ravikindlustatud alates raseduse tuvastamisest.

• 13.–20. rasedusnädal: vaadake haiglaid, broneerige sünnituseks ettevalmistav kursus ja sünnitusjärgne taastumiskursus. Raha napib? Küsige oma vallast või linnast, milliseid toetusi seal peredele makstakse – paljud maksavad oma sünnitoetust. Kui te ei ole abielus: isaduse saab omaks võtta juba enne sündi.

• 21.–28. rasedusnädal: kontrollige, kes on teie perearst – vastsündinu saab automaatselt ema perearsti. Planeerige emapuhkus, vanemapuhkus ja vanemahüvitise päevad, tellige lapsevanker ja voodi. Viimase kolmandiku alguses: läkaköha vaktsiin.

• 29.–34. rasedusnädal: käige kursusel, leppige tööandjaga kokku emapuhkuse algus – kõige varem 70 päeva enne tähtaega, umbes 30. rasedusnädalal –, pange kokku dokumentide kaust, läbige beebi esmaabikursus.

• Alates 35. rasedusnädalast: turvahäll on autosse paigaldatud, haiglakott pakitud, plaan sünnituse alguseks paigas. Oma vanemapuhkusest pead tööandjale teatama vähemalt 30 päeva ette – seda saad teha juba nüüd.

Oodata võivad seevastu paljud asjad: lastetuba, sest beebi magab esimesel eluaastal teie juures, söögitool, mänguasjad ja täis riidekapp. Hingamisanduriga matte ja nutisokke teil vaja ei ole – puudub tõendus, et need aitaksid ära hoida imiku äkksurma. Palju saab osta kasutatult, aga madratsi ja turvahälli puhul vaadake eriti hoolikalt.

Seda on vaja alates 1. päevast – kõige parem, kui kõik on olemas umbes 36. rasedusnädalaks:

• turvaline magamiskoht uue, kõva madratsi ja kahe magamiskotiga

• turvahäll – ka siis, kui oma autot pole, takso jaoks

• lapsevanker või kandmisvahend

• vastsündinu suuruses mähkmed, mähkimisalus, rätikud piima tagasiheite jaoks

• viis kuni seitse bodit ja sipupüksi suuruses 50/56, üks müts õues käimiseks

• digitaalne palavikutermomeeter

• sulle: sünnitusjärgsed sidemed, võrkpüksid, imetamisrinnahoidjad ja rinnapadjad

• kui annad piimasegu: mõned lutipudelid, pudelihari ja algpiimasegu

Pöördu ämmaemanda või naistearsti poole kohe, kui saad rasedusest teada – raseduse jälgimine, sõeluuringud ja sünnitus on tasuta.

Raseduse ajal jälgib sind ämmaemand või naistearst. Pärast sünnitust oled haiglas tavaliselt 2–3 päeva ja ämmaemand vaatab sind seal iga päev. Esimesel nädalal (5.–7. elupäeval) tuleb kontroll ämmaemanda, perearsti või pereõe juures, mõnes piirkonnas ka kodus. Kõik see on tasuta. Nii toimige:

1. 1

   Küsige oma perearstikeskusest, kus raseduse jälgimine teie lähedal käib, ning küsige soovitusi naistearsti vastuvõtust ja tuttavatelt. Vabade aegade kohta tuleb sageli eraldi küsida.

2. 2

   Küsi juba raseduse ajal, kas sinu piirkonnas käib ämmaemand pärast sünnitust ka kodus – nii on see vaid mõnes piirkonnas, näiteks Tartus, või pärast kodusünnitust.

3. 3

   Kui kodukülastust ei ole, lepi varakult kokku, kus beebi esimene kontroll 5.–7. elupäeval toimub. See ei ole sinu süü ega tähenda halvemat abi.

Ämmaemand ei tule koju? Nii saate hakkama. Esimese nädala kontroll toimub siis vastuvõtul. Lisaks:

• Kaal, söömine, naba, kollatõbi: perearst või pereõde. Helista kohe pärast koju jõudmist ja lepi kokku esimese nädala kontroll.

• Sinu paranemine – õmblus, arm, sünnitusjärgne voolus, rind: ämmaemand või naistearst.

• Imetamine: haigla imetamisnõustamine ja SIET-i tasuta imetamise nõuandetelefon 5909 5500.

• Meeleolu: perearst, ämmaemand, perearsti nõuandeliin 1220 või emotsionaalse toe telefon 116 123.

• Igapäevaelu: sõbrad, sugulased ja naabrid – pane varakult kirja, kes mida teha saab.

Küsimustega võid pärast kojuminekut helistada ka ämmaemanda nõuandeliinile 12252 – ööpäevaringselt.

Kas sünnitushaigla või kodusünnitus – kõige olulisem on see, kus sa tunned end turvaliselt. Kodusünnitust tegevail ämmaemandail on vähe kohti; võtke nendega kohe alguses ühendust ja küsige ka võimalike lisakulude kohta. Kaksikute, enneaegse sünnituse ohu või haiguse korral, mis võib sünnitust mõjutada, planeeri koos oma arstiga haigla, kus hoolitsetakse ka enneaegsete laste eest. Tutvustustel ja infoõhtutel tasub küsida järgmist:

• Millal soovite registreerimist?

• Kas mu beebi jääb pärast sündi segamatult minu nahale ka pärast keisrilõiget?

• Kas ööpäevaringne rooming-in on võimalik, kas osakonnas on imetamisnõustamine ja perepalatid (küsi ka hinda)?

• Kas haigla on „beebisõbralik“ sertifikaadiga?

• Kes vaatab meie beebi läbi, kui tahame mõne tunni pärast koju minna?

Registreerimisvestlusele võta kaasa isikut tõendav dokument ja rasedakaart ning võid arutada oma sünnitussoove. Piisab mõnest reast: kes sind saadab, milliseid valuvaigistusvõimalusi sa ette kujutad, näiteks epiduraali, soovid nahk-naha kontakti, nabanööri läbilõikamise ja esimese rinnale panemise kohta ning keisrilõike puhuks. See plaan ei ole tellimus: kui kõik läheb teisiti, teab meeskond ikkagi kiiresti, mis on sulle oluline.

Sünnituseks ettevalmistaval kursusel on kõige parem käia viimasel kolmandikul, aga broneeri see varakult, et see kindlasti enne tähtaega lõpeks. Küsi enne broneerimist, mis kursus maksab ja kas saatja saab tulla – hind sõltub teenusepakkujast. Sünnitusjärgse taastumiskursuse võite kohe samal ajal kirja panna: see algab tavaliselt kuus kuni kaheksa nädalat pärast sünnitust ja seda saab teha ka ilma oma ämmaemandata – küsi ka selle hinda.

Leppige logistika kokku umbes 36. rasedusnädalaks:

• Kes võtab suurema lapse või koera? Pange paika kaks inimest juhuks, kui esimene pole öösel kättesaadav või kui beebi sünnib liiga vara.

• Kuidas te kohale jõuate? Sõitke tee üks kord läbi: kus te öösel pargite, milline sissepääs on avatud? Takso viib teid pärast koju ainult siis, kui teil on oma turvahäll kaasas.

• Kellele te helistate? Sünnitusosakonna, saatja ja hoidja numbrid on telefonis ja ka paberil kirjas.

• Haiglakott seisab pakitult ukse juures: rasedakaart, isikut tõendavad dokumendid, dokumentide kaust, mugavad riided, sünnitusjärgsed sidemed, snäkid, laadimiskaabel ja beebile midagi selga.

Beebi esimene läbivaatus toimub kohe pärast sündi haiglas, esimene tervisekontroll 1. elunädalal ning järgmised 2 nädala ja 1 kuu vanuselt. Vastsündinu saab automaatselt ema perearsti – helistage juba raseduse ajal oma perearstikeskusesse:

• Kuidas käib vastsündinu esimene kontroll ja millal peaksime pärast sünnitust ühendust võtma?

• Kui vara peaksime järgmise rutiinse tervisekontrolli aja kokku leppima?

• Kas vastsündinutele on eraldi ajad, mis on lahus nakkushaigete vastuvõtust?

• Kelle poole pöördume ägedate kaebuste korral väljaspool vastuvõtuaega?

Kui te ei saa perearstikeskusega ühendust või vajate nõu, helistage perearsti nõuandeliinile 1220 – ööpäevaringselt.

Kui plaanite ambulatoorset sünnitust, sünnitust sünnituskeskuses või kodus, leppige enne kokku, kes mille üle võtab: 3.–10. elupäeva läbivaatuse koos K-vitamiini tilkadega, vastsündinu sõeluuringu vereproovi 36.–72. elutunni vahel, kuulmistesti ja pulssoksümeetria, et avastada varjatud südamerikkeid. Lugege vanematele mõeldud teave juba praegu läbi, siis ei pea te otsustama ajasurve all.

Kolm lihtsat sammu hädaolukorraks, mis võtavad praegu vaid mõne minuti:

1. 1

   Salvestage numbrid: perearstikeskus, sünnitusosakond, teie ämmaemand, kui teil on, perearsti nõuandeliin 1220 ja hädaabinumber 112.

2. 2

   Otsige välja lähim EMO, kus ravitakse lapsi, näiteks Tallinna Lastehaigla või Kliinikumi lastekliinik – mitte igas erakorralises vastuvõtus ei ravita imikuid.

3. 3

   Ostke digitaalne palavikutermomeeter ja pange külmkapile hädaolukorra kaart: aadress, beebi nimi ja sünniaeg, tähtsamad numbrid ning mürgistusteabekeskuse number 16662.

Imikute esmaabikursus tasub ära nii vanematele kui vanavanematele.

Lühidalt: emapuhkusele võid jääda kõige varem 70 päeva enne tähtaega, vanemapuhkusest teatad tööandjale vähemalt 30 päeva ette – vanemahüvitist eraldi taotlema ei pea.

Rasedusest teatamiseks ei ole kindlat tähtaega, kuid tööandja saab sinu töötingimusi arvestada alles siis, kui ta teab. Kui tekib töösuhtes vaidlus, küsi oma õiguste kohta varakult nõu.

Emapuhkus kestab kuni 100 päeva ja võib alata kõige varem 70 päeva enne eeldatavat tähtaega. Selle ajal maksab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ema vanemahüvitist.

Ema vanemahüvitis on nagu vanemahüvitis 100 % sinu varasemast tulust – täpsemad summad on allolevas kastis. Mida sinu olukorras ise esitama pead, küsi Sotsiaalkindlustusametilt või naistearstilt. Kui sa ei ole viimasel ajal töötanud, küsi ka, kuidas hüvitis siis arvutatakse.

Vanemapuhkust saavad töötajatena võtta mõlemad vanemad, ka ilma abieluta, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Tööandjale tuleb sellest teatada vähemalt 30 päeva ette, kirjalikult; hoidke kättesaamise kinnitus alles. Isal või teisel vanemal on lisaks 30 päeva isapuhkust, mida saab kasutada paindlikult kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Näide eeldatava tähtajaga 15. märts:

• Emapuhkusele võid jääda kõige varem 4. jaanuaril, 70 päeva enne tähtaega.

• Partner lepib tööandjaga juba enne sündi kokku, millal ta oma 30 päeva isapuhkust võtab.

• Kui alustad emapuhkust 4. jaanuaril, lõpeb see kõige hiljem 13. aprillil. Kui sinu vanemapuhkus peaks sellele kohe järgnema, teata sellest tööandjale vähemalt 30 päeva ette. Kõige lihtsam on sellest teada anda juba enne sünnitust.

Näidiseks piisab: „Teatan käesolevaga, et soovin jääda lapse (eeldatav sünnikuupäev 15.03.) hooldamiseks vanemapuhkusele alates … kuni … kaasa arvatud. Palun kinnitage kättesaamine.“ Kas partner saab lisaks isapuhkusele tasustatud vabu päevi, sõltub töölepingust või kollektiivlepingust – uurige seda varakult.

Lühidalt: registreerige sünd ühe kuu jooksul – vanemahüvitise kohta saadab SKA seejärel ise pakkumuse, mille te kinnitate.

Sünni registreerimine on ühtlasi nimepanek ja käib veebis e-rahvastikuregistris, ka abiellumata vanematele. Registreerimine võtab kuni 7 tööpäeva. Seejärel saadab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise pakkumuse, mille te üle vaatate ja kinnitate. Peaaegu kõik saab ette valmistada – tähtsaimad arvud on allolevas kastis:

• Planeerige päevad: jagatavat vanemahüvitist on 475 päeva ja koos ema ja isa osaga kokku kuni 605 päeva. Kõike saab kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, ka osade kaupa.

• Isa vanemahüvitis: isal või teisel vanemal on 30 päeva isapuhkust, mille ajal makstakse hüvitist.

• Ebakindel, kui palju saate? Hüvitis sõltub teie varasemast tulust. Kui teie olukord on keerulisem, näiteks töötate osalise ajaga või olete ettevõtja, küsige Sotsiaalkindlustusametilt nõu.

• Dokumendid: hoidke isikut tõendavad dokumendid käepärast; sünni registreerimine ja pakkumuse kinnitamine käivad digitaalselt.

Põhiandmed seisuga 2026: vanemahüvitis on 100 % varasemast tulust, vähemalt 886 € ja kõige rohkem 3 806,10 € kuus bruto. Emal on kuni 100 päeva ema vanemahüvitist, isal 30 päeva, lisaks on 475 päeva jagatavat vanemahüvitist. Kõike saab kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Lapsetoetus on esimese ja teise lapse eest 80 € kuus, alates kolmandast lapsest 100 € kuus, kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Lisaks makstakse ühekordset sünnitoetust 320 €. Paljud vallad ja linnad maksavad ka oma sünnitoetust – küsige selle kohta oma kohalikust omavalitsusest.

Raha on vähe? Selline abi on olemas. Üksikvanema lapse toetus on 100 € kuus, lasterikka pere toetus 450 või 650 € kuus. Küsi oma kohalikust omavalitsusest, milliseid toetusi seal lisaks makstakse – kõige parem juba raseduse ajal.

Ja see, mida paljud edasi lükkavad: vaadake üle oma kindlustused, mõelge läbi, kuidas oleksite kaitstud siis, kui peamine teenija sureb, ja pange testamendis kirja, keda sooviksite oma lapse eestkostjaks.

Lühidalt: haigla annab lapsele isikukoodi, sünni registreerite ise ühe kuu jooksul – kõige lihtsam veebis e-rahvastikuregistris.

• Haigla: vastsündinu saab isikukoodi juba haiglas; nime panete sünni registreerimisel.

• Kodusünnitus: ka siis registreerite sünni ühe kuu jooksul; küsige ämmaemandalt, milliseid dokumente selleks vaja on.

Registreerida saab veebis e-rahvastikuregistris, ka abiellumata vanemad; kohapeal alates 2026. aastast ainult maakonnakeskuste omavalitsustes. Registreerimine võtab kuni 7 tööpäeva. Kausta kuuluvad teie isikut tõendavad dokumendid, rasedakaart ja abielutunnistus, kui olete abielus. Välisriigi dokumendid vajavad sageli tõlget ja see võib võtta nädalaid. Küsige ka, kas mõne käigu saab teie eest teha usaldusväärne inimene volikirjaga.

Nimi: sünni registreerimine on ühtlasi nimepanek, seega peab nimi olema ühe kuu jooksul otsustatud. Kui teil ei ole ühist perekonnanime, küsige registreerimisel, milline perekonnanimi lapsele anda saab.

Teie beebi ravikindlustus

• Automaatselt: kõik lapsed on kuni 19-aastaseks saamiseni ravikindlustatud, sõltumata vanemate kindlustusest.

• Kassat valida ei ole vaja: Eestis on üks riiklik haigekassa, Tervisekassa, ja beebi kindlustust ei pea eraldi taotlema.

• Perearst: vastsündinu saab automaatselt ema perearsti – kontrollige juba raseduse ajal, kes see on.

Lühidalt, kui te ei ole abielus: isaduse saab omaks võtta juba raseduse ajal, sünni registreerimisel või hiljem.

Ilma abieluta ei kanta isa lapse isana automaatselt registrisse – selleks on vaja isaduse omaksvõttu.

• Isaduse omaksvõtt: isa võtab isaduse omaks, ema nõustub. Seda saab teha enne sündi, sünni registreerimisel või hiljem; siis kantakse ta lapse isana registrisse. Võtke kaasa isikut tõendavad dokumendid.

• Hooldusõigus: beebi raviks annab nõusoleku hooldusõigusega vanem. Kui te ei ole abielus, küsige sünni registreerimisel, kuidas hooldusõigus teie puhul jaguneb – eriti oluline on see siis, kui ema on pärast keisrilõiget narkoosis ja beebi vajab ravi.

Ema enda jaoks tasub läbi mõelda, kes tohib saada infot tema tervise kohta ja tema eest otsustada, kui ta ise ei saa. Küsige haiglas registreerimisel, kuidas seda kirja panna – see puudutab ka abielus paare.

Kui teie peres on kaks ema, küsige varakult nõu, kuidas kaasemast saab lapse juriidiline vanem.

Beebi on juba käes? Enamiku asju saab veel teha, selles järjekorras:

1. 1

   Registreerige sünd e-rahvastikuregistris – ühe kuu jooksul.

2. 2

   Teatage tööandjale vanemapuhkusest, mis peaks järgnema – vähemalt 30 päeva ette.

3. 3

   Vaadake üle ja kinnitage vanemahüvitise pakkumus, kui SKA selle saadab.

4. 4

   Helistage perearstikeskusesse ja leppige kokku esimese nädala kontroll.

Enneaegse sünnituse korral küsige Sotsiaalkindlustusametist, kuidas see mõjutab emapuhkust ja vanemahüvitist. Kõik muu võib oodata.

Vastsündinud magavad ööpäeva jooksul lühikeste juppidena, enamasti 14–18 tundi päevas; päeva-öö rütm kujuneb neil tavaliselt alles umbes kahe kuu pärast. Alguses on tundidest olulisem söömine: kuni sünnikaal on taastunud, enamasti 10 kuni 14 päevaga, äratate beebi, kes magab üle umbes nelja tunni. Need reeglid vähendavad tõestatult imiku äkksurma riski – kogu esimese eluaasta jooksul, iga une ajal:

• Alati selili, ka uinakuks – mitte külili, sest sealt veerevad beebid kergesti kõhuli.

• Oma voodi vanemate magamistoas: beebivoodi, voodikõrvalvoodi või alguses häll kuni tootja määratud kaalupiirini. Voodikõrvalvoodi kinnitatakse vanemate voodi külge ilma vaheta ja mõlemad madratsid on samal kõrgusel.

• Kõva, tasane madrats ilma vaheta raami ja madratsi vahel. Kasutatud voodi puhul kontrollige: võreliistude vahe 4,5 kuni 6,5 cm, miski ei logise, ühtki kruvi ei puudu, värv ei kooru, pole avasid, kuhu pea või käsi võiks kinni jääda. Madrats ostke uus.

• Magamiskott teki asemel, parajas suuruses, mitte „kasvuruumiga“: kaela- ja käeavad olgu nii kitsad, et beebi ei libiseks sisse.

• Voodis mitte midagi muud: ei patja, tekki, voodipehmendust ega beebipesa, pehmeid mänguasju, imetamispadja ega lutiketti.

• Pigem jahe: umbes 16–18 °C. Katsu abaluude vahelt: soe ja kuiv on õige, higine tähendab liiga palav; jahedad käed ja jalad on normaalne. Toas ei ole mütsi vaja ja voodisse ei panda soojakotti.

• Suitsuvaba alati, ka mitte e-sigarette.

• Kaitsvad tegurid: imetamine vähendab riski, samuti lutt uinumisel – imetamise puhul alles siis, kui see juba hästi sujub.

Kõige ohtlikum olukord kell kolm öösel: ära jää kunagi beebiga diivanil või tugitoolis magama – seal on risk mitu korda suurem kui voodis. Kui söötmise ajal vajuvad silmad kinni, pane beebi enne tema oma voodisse või ärata partner. Kui jääd vanemate voodis imetades magama, tee see koht enne turvaliseks: padjad ja tekid beebist eemale, seina poole ei tohi jääda vahet. Ärge magage kunagi koos pärast alkoholi, narkootikume või uimaseks tegevaid ravimeid, kui keegi suitsetab või kui oled täiesti kurnatud.

Rääkige neist reeglitest kõigile, kes teie beebi eest hoolitsevad – vanavanematele õpetati sageli veel külili magamist. Kõhuli pannakse beebi ainult ärkvel ja järelevalve all, siis aga mitu korda päevas lühikeseks ajaks.

Alla 135 cm pikkused lapsed peavad autos olema turvavarustusega kinnitatud, seega on turvahälli vaja juba haiglast kojusõiduks. Taksos lubab seadus alla 3-aastast last küll täiskasvanu süles sõidutada, kuid vastsündinule on see ohtlik – võtke oma turvahäll kaasa. Ostke turvahäll umbes 36. rasedusnädalaks ja harjutage paigaldamist rahulikult:

• Kas see sobib teie autosse? i-Size mudelid sobivad kõigile i-Size kohtadele, muul juhul aitab sobivusnimekiri.

• Alati seljaga sõidusuunas; kõrvalistmel peab eesmine turvapadi olema välja lülitatud.

• Harjutage paigaldamist üks kord ilma ajasurveta: puusavöö käib üle hälli jalaosa, õlavöö ümber hälli peaosa.

• Rihmad peavad olema pingul, all ei tohi olla paksu jopet ega talvekombet – talvel läheb tekk rihmade peale.

• Kasutatult ainult teada ajalooga: avariis olnud iste autosse enam ei kuulu.

Valikul veenduge, et turvahällil oleks märgis ECE R44/04 või R129 (i-Size), ja vaadake sõltumatuid teste.

Sünnitusjärgne aeg – parimal juhul kuus kuni kaheksa nädalat – on paranemiseks ja tutvumiseks. Vastsündinud söövad enamasti kaheksa kuni kaksteist korda 24 tunni jooksul; selle, mis enne ära korraldate, ei pea te hiljem enam kandma:

• Varud ja kohad: täitke sügavkülm portsjonitega, mida saab süüa ühe käega. Tehke valmis imetamiskoht veepudeli ja suupistetega ning mähkimiskoht, kus kõik on käeulatuses – nii jääb üks käsi alati beebile.

• Muutke abi konkreetseks: pange kirja, mida teised saavad üle võtta: poes käimine, pesu, retseptiravimite toomine apteegist, suurema lapse lasteaeda viimine.

• Juhtige külaskäike: kes tuleb, peseb käed, ei musita beebit näkku ja toob pigem süüa kui kingitusi. Kes on nohus, palavikus või huuleherpesega, tuleb hiljem.

• Vaktsiinikaitse: terviseasutused soovitavad sulle igas raseduses läkaköha vaktsiini, võimalikult vara viimasel kolmandikul. Lähedased kontaktid võiksid end vaktsineerida, kui eelmisest korrast on möödas üle kümne aasta, võimalikult hiljemalt neli nädalat enne tähtaega – teie beebit hakatakse vaktsineerima alles alates kahest kuust. RSV vastu on beebi esimeseks RSV hooajaks olemas antikehade doos – küsige haiglas või perearstilt, kas ja millal seda teie beebile pakutakse.

• Sinu enda järelkontroll: sünnitusjärgne kontroll on 6–8 nädalat pärast sünnitust ämmaemanda juures, kes jälgis sinu rasedust – pane see kalendrisse.

Koduabi: kui sa ei saa raseduse või sünnituse tõttu majapidamisega hakkama ja keegi teine teie leibkonnas seda teha ei saa, korraldage abi varakult. Toimige nii:

1. 1

   Räägi perearsti või ämmaemandaga, kui vajad tervislikel põhjustel rohkem puhkust.

2. 2

   Küsi oma kohalikust omavalitsusest, milliseid tugiteenuseid seal peredele pakutakse.

3. 3

   Pane kirja, kes sõpradest ja sugulastest saab mida teha – ka sõbranna võib olla suur abi.

4. 4

   Kui vanaema või õde tuleb appi, leppige aeg varakult kokku, et ta saaks vajadusel töölt vabaks võtta.

Kui teie pere elab kaugel või oled palju üksi, aitavad kursuselt saadud kontaktid, perekeskused ja beebigrupid, naabrid ning kojutellimisteenused; nõu saad ka ämmaemanda nõuandeliinilt 12252. Kui partner läheb pärast isapuhkust jälle tööle, leppige juba praegu kokku, kes millise ööosa üle võtab ja kes on päeval kättesaadav.

Paljud naised otsustavad juba raseduse ajal, kuidas nad tahavad oma beebit toita, ja paljud pered teevad lõpuks mõlemat. See on sinu otsus ja sa ei pea seda kellelegi põhjendama. Aga loe teema enne läbi – esimestel päevadel ei ole selleks peaaegu üldse mõtteruumi.

Imetamise algus viie sammuga

1. 1

   Kohe pärast sündi segamatu nahk-naha kontakt kuni esimese rinnale panekuni – küsi seda ka pärast keisrilõiget. Beebi nägu peab seejuures jääma vabaks.

2. 2

   Paku rinda vastavalt vajadusele, esimestel päevadel enamasti kaheksa kuni kaksteist korda 24 tunni jooksul, ka öösel. Sage rinnale panek käivitab piima tekkimise.

3. 3

   Reageeri varakult: matsutamine, käe suhu viimine ja otsivad pealiigutused näitavad nälga, nutt on hiline märk.

4. 4

   Hea võte tähendab: suu on laialt avatud, lõug vastu rinda, põsed ümarad, sa kuuled neelamist. Kui valu kestab kauem kui esimesed sekundid, vabasta beebi väike sõrm suunurgast sisse pannes ja pane ta uuesti rinnale.

5. 5

   Pikad söömisperioodid õhtul on tavalised ega tähenda, et piima jääb väheks.

Su beebi saab piisavalt, kui tal on alates neljandast päevast mitu korda päevas kollakat väljaheidet ja alates viiendast päevast vähemalt kuus rasket märga mähet 24 tunni jooksul ning ta on 10 kuni 14 päevaga saavutanud tagasi oma sünnikaalu. Esimestel päevadel on umbes 7 % kaalulangus tavaline, alates umbes 10 % juures peaks keegi olukorda hindama. See kehtib täpselt samamoodi ka pudelibeebide kohta.

Kui lisatoitmist on vaja, ei tähenda see, et imetamine on läbi: anna esmalt oma piima ja jätka rinna pakkumist või tühjendamist. Käsitsi käib see nii: aseta pöial ja nimetissõrm paar sentimeetrit nibust tahapoole tumeda sõõri taha, suru õrnalt kokku, lase lahti, korda rütmiliselt ja püüa tilgad lusikaga kinni.

Planeeri imetamisnõustamine juba varem, kui sul on olnud rinnaoperatsioon, diabeet, ootad mitmikuid või oli eelmise lapsega piima vähe. Rinnapumpa ära osta igaks juhuks – küsi enne nõu, kas ja millist vajad. Abi saab kõigi sünnitushaiglate imetamisnõustamisest, SIET-i tasuta imetamise nõuandetelefonilt 5909 5500 ja ämmaemanda nõuandeliinilt 12252; juba raseduse ajal saadud nõu aitab sul õiget võtet ette kujutada.

Kui toidad pudelist, piisab algpiimasegust kogu esimeseks eluaastaks. Toitmine käib nagu imetadeski vajaduse järgi: beebi poolpüstiselt süles, pausid röhitsemiseks, ära sunni pudelit tühjaks jooma. Lähedus tekib ka pudeliga – rahu, naha- ja silmsideme kaudu. Kuidas seda ohutult valmistada, on kirjas allolevas kastis.

Mis te nüüd rahulikult läbi räägite, seda ei pea te hiljem mähkmete ja nutu vahel läbi vaidlema. Võtke üks õhtu ilma telefonideta:

• Kes teeb ära millised punktid sellest kontrollnimekirjast – ja kes hoiab poes käimise ning köögi käigus, kuni sina paraned?

• Kes millal vanemapuhkust võtab ja kuidas te vanemahüvitise päevad jagate?

• Kui palju külalisi teile sobib – ja kes ütleb ei, kui seda saab liiga palju?

• Mida teete siis, kui üks teist kahe nädala pärast ikka iga päev nutab või ei suuda võimalusest hoolimata magada – kellele te siis helistate?

Jagage ööd ära: selleks et kumbki saaks vähemalt korra mitu tundi järjest magada, leppige kokku kindel üleandmine keset ööd. Kelle käes on teine pool, läheb vara voodisse, kasvõi teise tuppa, et ta esimest poolt pealt ei kuuleks. Kui imetad, teeb partner oma vahetuse ajal kõik peale imetamise: vahetab mähet, toob beebi sinu juurde, aitab röhitsema, paneb uuesti magama. Öiseid imetamisi ei ole alguses parem pudeliga asendada, sest need toetavad piima teket. Kui oled üksi, maga siis, kui beebi magab, ja võta iga pakutud abistund päeval vastu.

Leppige kokku märksõna lausele „Mul on praegu pausi vaja“, mis kehtib ilma aruteluta, ja kasutage hommikust üleandmist kahe ausa lause jaoks: kui palju sa magasid ja mida sa täna vajad. Ka isad võivad pärast sünnitust meeleolulangusesse sattuda.

Kui jätad meelde ainult viis asja: pöördu ämmaemanda või naistearsti poole kohe pärast positiivset testi. Lepi tööandjaga kokku emapuhkuse algus – kõige varem 70 päeva enne tähtaega. Teata vanemapuhkusest vähemalt 30 päeva ette. Registreeri sünd ühe kuu jooksul. Paigalda turvahäll umbes 36. rasedusnädalaks. Kõik muu võib oodata.